Kui kellegi käitumine erineb enda omast märgatavalt rohkem, siis tihtilugu on neid erinevaid (n-ö imelikke) inimesi lihtsam hukka mõista kui mõista. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire (ATH) kohta on levinud väga palju eel- ja eksiarvamusi ning enamiku ajast saavad ATH lapsed endale külge sildi „rumal“ või „halvasti kasvatatud laps“, kuid ATH-l pole rumaluse ega halva kasvatusega mingit pistmist.

Ükski inimene ei saa endale ATH-d valida, see kas on või mitte. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, selle iseloomulikud tunnused on hüperaktiivsus, nõrk impulsikontroll ja tähelepanuhäired. Tihti ilmnevad häire tunnused juba lasteaias, aga kõige enam diagnoositakse seda häiret siis, kui laps läheb kooli. Kooli minnes tuleb kohaneda uue keskkonna ja uute nõudmistega ning seetõttu on hästi oluline teha perel ja õpetajatel koostööd, et toetada lapse enesehinnangut ja toimetulekut koolis. Mida noorem on laps, seda enam iseloomustab ATH õpilasi kehaline aktiivsus ehk hüperaktiivsus. Hüperaktiivsus avaldub pidevas liikumisvajaduses, käiakse tihti käsi pesemas või joomas. Pidevalt on vajadus oma istumisasendit muuta, sh tooliga kiikuda või jalgu tooli peale tõsta. Hüperaktiivsust iseloomustab ka liigne lobisemine ja tarbetu häälitsemine ning väga tihti on hüperaktiivsetel õpilastel midagi suus või käes.

Tähelepanupuudulikkus on seotud lapse igapäevatoimetustega. Eesti Lastefondi juhataja Sirje Grossman-Loot on öelnud tabavalt: „ATH laps on kui rida lõpetamata tegevusi.“ See tähendab, et õpilase pilk ja mõtted hüplevad sihitult ühelt asjalt teisele, kuulamine pole sihipärane ja neil on raske hoida oma tähelepanu käsiloleva tegevuse juures kuni selle lõpetamiseni. See on tingitud sellest, et ATH lapsel pole normaalset pidurdusmehhanismi, mis ebaolulised asjad välja lülitaks. Tähelepanu kipub kogu aeg ümbritsevale suunduma. Impulsiivsuskontrolli häiret iseloomustab see, et ATH-ga lapsed ei mõtle enne tegutsemist või millegi väljaütlemist ja see võib viia reeglite rikkumiseni või konfliktideni eakaaslastega. Tegutsema kiirustatakse ülepeakaela, ilma plaanideta, ning vahel laps ei saagi aru, et selle tagajärjel on rikutud kooli kodukorrareegleid või solvatud kaasõpilast.

Vaatamata ATH iseloomulikele tunnustele ei tohi ära unustada, et ATH-ga noortel on ka tugevaid külgi ja et nad on ATH lapsel pole normaalset pidurdusmehhanismi, mis ebaolulised asjad välja lülitaks, ja tema tähelepanu kipub koguaeg ümbritsevale suunduma, kuid see ei kärbi sugugi noorte tiibu, et kõrgele tõusta, kui neil on õige ja vajalik tugi. Neis on tohutu energia ning nad on kirglikud ja entusiastlikud tegevustes, mis just neile huvi pakuvad. ATH-ga noored on loomingulised ja mõtlevad teistest eristuvalt ning neid tuleb palju toetada. ATH ignoreerimine või noorte ebapiisav abi võib kaasa tuua tõsiseid probleeme noore inimese elukvaliteedis. Tähtis on ATH noorele eneseabi oskuste õpetamine ja parandamine, et leida sobivaid lahendusi just konkreetse õpilase abistamiseks.

Üle Eesti on loodud ATH tugirühmasid, kus on võimalik nii vanematel, vanavanematel, õpetajatel kui ka kõigil teistel ATH-ga kokkupuutuvatel inimestel käia koos turvalises keskkonnas, et jagada oma rõõme ja muresid. See on koht, mis pakub emotsionaalset tuge ja kasulikke nõuandeid. Soovitatav on tugirühmas käia pikema aja vältel, sest nii võidavad sellest kõik osapooled.

Rae valla ATH tugirühm saab kokku kord kuus, et jagada mõtteid ja kogemusi ATH lapse elu puudutavatel erinevatel teemadel. Järgmine kord toimub kokkusaamine juba 31. märtsil kell 17.00 Rae kultuurikeskuses ja teemaks on „ATH laps ja sõbrad“. Tugirühmas osalemine on tasuta ja ilma eelneva registreerimiseta. ATH tugirühma kokkusaamise korraldavad Jüri gümnaasiumi psühholoog ja Rae valla sotsiaalhoolekande nooremspetsialist.