Aleksei Turovski: "Mul oleks väga hea meel, kui Sindi pais jääks."
Millise mulje jättis Sindi Gümnaasiumis läbi viidud õpilaskonverents?
Mulle meeldis väga! Ma võin öelda, et ma sattusin, mitte kohe, aga väga kiiresti, kui hakkasin konverentsi tööst osa võtma ja konverents hakkas arenema, siis väga kiiresti sattusin ma vaimustusse. Sellest, kuidas lapsed olid kaasatud, kuidas lapsed tegid oma ettekandeid! On täiesti selge, et iga laps tegi oma ettekande asjast, tööst, millega ta tegeles põhjalikult, hasartselt, huviga ja mille suhtes pole ta kaugeltki ükskõikne. Südamega tehtud tööst teeb esimese klassi laps suurepärase ettekande. Need ettekanded olid sedalaadi suurepärased! Mul on väga hea meel, et selline konverents ja selline töö sai nende poolt tehtud!
Kas selliseid ettevõtmisi, nagu on Sindi kooli loodusõppelabori projekt, kohtab tihti Eesti haridusmaastikul?Sellised ulatuslikud, väga põhjalikud ja tõepoolest, mis on väga tähtis - väga pika, arvestatava ajaperioodi peale rajatud ja ulatuslikud projektid on küllalti haruldased. Loomulikult koolides tehakse ja tehakse tublit tööd. Mis mulle tõesti meeldis, arvatavasti on Sindi Gümnaasiumis õiged õpetajad ja loomulikult ka teised tingimused, lapsi väga palju ei ole. Tõepoolest terve kool oli ju kaasatud - vähemalt algklassid ja suur osa põhikoolist. Tegeletakse selle projektiga pikalt ja põhjalikult, aga laps ju võib väsida ja kaotada huvi, kui on pikaajaline projekt. Nii et, hoida lastel huvi nii öelda „soojas", et nad entusiastlikult, pikalt ja põhjalikult töötaksid, see on tähtis. Sedasi saadakse baasteadmisi, mitte läbi viktoriinide läbiviimise loomulikult. Mul on tõesti väga hea meel ja selliseid projekte ei ole Eestimaal koolides kuigivõrd palju.
Üks Sindi Gümnaasiumis looduslabori projekti eestvedajaid Eneli Arusaar küsis peale ettekannet Teilt - kuidas hoida loodust meie järaltulevatele põlvedele? Teie vastasite lühidalt: Võtke kitsed! Mida Te sellega silmas pidasite?
Loodust on võimalik hoida ainult komplektselt, terviklikult, holistlikult - ütleme nii. Meil on taimed! Suurepärane! Aga our flesh is grass - meie liha on rohi! Meie oleme taimed ja kitsed on taimed ja meie oleme kitsed. Me oleme oma vahel kõik töiselt, funktsionaalselt, mitmekülgselt ja mitmekesiselt seotud. Seoseid, struktuure, looduslikke interaktiivseid struktuure tuleb hoida.
See tähendab, et tuleb tingimata tegeleda ka loomadega. Miks ma ütlesin, et võtke kitsed? Sest kitse on väga lihtne pidada! Ta on vastupidav, ta on huvitav, ta on tark, ta on äärmiselt kasulik, igatepidi tore ja parajalt kiuslik loom. Võtke kitsed! Te saate sellega hakkama!
Väga suurt poleemikat on tekitanud meil siin Sindis paisu tulevik. Milline on Teie arvamus selles küsimuses? Kas lammutada või mitte?
Ei, minu meelest ei tohiks. Seal on minu mäletamist mööda ehitatud kalatrepp. See ehitati omal ajal valesti: liiga lühikesed astmed, kala ei jõua hoogu võtta, et järgmisele astmele hüpata. Kuid minu meelest tuleb pais lihtsalt korda teha. Kui Sindi kalamajand veel töötas, siis ma käisin siin paisu all kalu ja nende tervislikku seisundit ja kõiki võimalusi uurimas aastast aastasse, koos Vaike Ermiga. Mul oleks väga hea meel, kui Sindi pais jääks. Pais tuleks lihtsalt korda teha ja kalatrepid ehitada normatiivselt, nii et kalad saaks seda kasutada. Kalade jaoks see on väga tähtis. Vimma jaoks, aga mitte ainult.. Ja lõhe! Pärnu jõgi on lõhe jaoks õige ja iidne jõgi. Tuleks korraldada korralik kärestike süsteem ja lõhe ongi kohal. See oleks minu selline unistuslik soovitus.
Ehitada elektrijaam või mitte?
Aga elektritootmine - seda olukorda tuleks kindlasti koos keskkonnaohutuse spetsialistidega, loomulikult inseneridega ja ökonomistidega, finantsistidega koos arutada. Et vastata sellisele küsimusele, see on spetsialistide jaoks.
