Ametist lahkus vallavanem

Nii kogu maailm kui ka Eesti ühiskond jätkavad kõigi prognooside kohaselt üha kiiremat muutumist ja arenemist. See on enesestmõistetav ja vältimatu ning selles valguses peame meie vaatama, mis toimub Vormsil.

Me peame pidevalt mõtlema, kuidas hoida oma kultuuri, loodust, inimeste tervist ja inimesi endid, kõike muud, mida ei tohiks ohtu seada ja kuidas neid olulisi asju säilitades areneda ning olla kaasas muutustega, et mitte jääda isoleeritud ääremaaks.

Alustan nende ridadega juba kolmandat kirjatükki Vormsi lehes. Kui eelnavatel kordadel sobisid need sõnad juhatama sisse minu kui vallavanema hariduse teemalist veergu, siis seekord kirjutan juba endise vallavanemana ja need read sobivad kirjeldama minu ametist loobumise põhjuseid.

Olen Vormsi valla tegemiste juures olnud alates 2007. aasta aprillist, mil vallavanem Ene Sarapuu võttis mind tööle majandus- ja arendusnõunikuks. Väikese pausiga 2009. aastal jätkasin nõunikuna kuni 2010. aasta juulini, mil volikogu kinnitas mind valimisliit Ka Talvel Vormsil kandidaadina vallavanemaks. Minu peamised ülesanded nõunikuna olid valla hoonete haldamisega ning majandamisega seonduv, eelarve küsimused, dokumendihaldus programmi juurutamine ning investeeringuprojektide kirjutamine ja nende elluviimine koos aruandlusega. Kuna eelarve on olnud pingeline ja keeruline on ka Vormsil töötajaid leida, siis alates 2010. aasta suvest olen töötanud vallavanemana ilma nõunikuta ja püüdnud oma parimate oskustega ajada edasi seda meie ühist «Vormsi asja»! Olen rohkemal või vähemal määral olnud seotud pea kõigi valla investeeringuprojektidega nendel aastatel. Olen püüdnud avada Vormsit väljapoole, seisnud hea meie praamiliikluse parandamise eest ning püüdnud leida tugevat ning jätkusuutlikkust tagavat suunda meie koolile.

Kogu selle protsessi juures olen puutunud palju kokku ka teiste omavalitsuste juhtide, riigikoguliikmete ning ministritega ja osalenud mitmetes aruteludes omavalitsuste võimekuse ning arengu teemadel. Minu kogemus kogu selle eelneva taustal ütleb, et ka Vormsil tuleb hakata juba täna väga tõsiselt mõtlema, kuidas saada hakkama viie või kümne aasta pärast. Jah meil on olemas küll arengukava, aga suuremas, Läänemaa või isegi kogu Eesti pildis ei ole enam täna tõenäoline, et asjad selliselt liiguvad nagu me oleme planeerinud. Vormsi peab täna vaatama tulevikku ning leidma need parimad võimalused kuidas hoida oma kultuuri, loodust, inimesi ja mitte muutuda isoleeritud ääremaaks. Luban, et jätkates volikogu liikmena töötan selle nimel, et Vormsi saaks tulevikus jätkata oma arengut ja muutuks parimaks ning ihaldatuimaks elukohaks Läänemaal ja miks mitte ka terves Eestis.