Ametiühingu juht: kaevandustes toimuvate õnnetuste põhisüüdlane on tükitöö

Kahe neljapäeva õhtul Estonia kaevanduses hukkunud kaevuri surma põhjus pole veel ametlikult kinnitust leidnud, ent asjassepuutuvad eri allikad ei välista gaasimürgitust. kirjutab Põhjarannik.

“Mulle ei mahu pähe, kuidas see võimalik on, et kaks inimest korraga niimoodi kaevanduses lämbuvad,” ütles kaevurite ja energeetikute ametiühingu juht Vladislav Ponjatovski reedel Põhjarannikule.

Eesti Energia saatis neljapäeva õhtul kell 20.59 välja pressiteate õnnetuses hukkunute kohta, kus muu hulgas öeldi: “Õnnetuse põhjused tuvastab uurimine, kuid juba praegu saab öelda, et tegemist ei olnud varingu ega plahvatusega.”

Läbindajaid Igor Sannikovi (37) ja Nikolai Ivanovi (38) hakati otsima, kui nad neljapäeva õhtul vahetuse lõppedes maa alt välja ei tulnud.

Viru ringkonnaprokuratuuri nõunik Jelena Filippova ütles, et surma täpse põhjuse selgitab kohtuarstlik ekspertiis. “Ekspert võib põhjuse mitteametlikult öelda küll mõne päeva jooksul, kuid ametliku ekspertiisi tulemuste koostamine võib aega võtta isegi paar kuud,” sõnas Filippova.

Eesti Energia Kaevanduste mustemaid aastaid tööõnnetuste seisukohast oli 2008, mil aasta esimesel poolel hukkus Viru ja Estonia kaevanduses kokku kolm töötajat. Tookord kaotas õnnetuste pärast oma ameti sel ajal Eesti Põlevkivi nime kandnud ettevõtte allmaatööde juht Aleksandr Borovkov.

Vladislav Ponjatovski peab kaevandustes toimuvate õnnetuste põhisüüdlaseks tükitööd. See aga sunnib tema kinnitusel töötajaid kiirustama ning nii jääb sageli unarusse tööohutusega seonduv. “Me peame sellest tükitöö süsteemist eemalduma, enne olukord ei parane. Veljo Aleksandroviga olen sellest korduvalt rääkinud. Tema mõistab ja on nõus, aga ettevõtete keskastme juhid ei taha sellest kuuldagi. Eks me nüüd peame veel valjemini sellest rääkima,” sõnas Ponjatovski.

Eesti Energia kaevanduste juhatuse esimees Veljo Aleksandrovi sõnul pöörab kaevandusettevõte tööohutusele väga suurt tähelepanu, sest põlevkivitootmises on mitmeid riske. “Oleme suurendanud järelevalvet tegevate inimeste arvu ja jälgime pidevalt töökeskkonda ning teeme seal mõõtmisi. Räägime inimestega ja tuletame neile meelde lauset, mis peab kogu aeg silme ees olema: “Tervelt tööle, tervelt koju!”, aga ikkagi ei järgita alati nõudeid ega kasutata kohustuslikku varustust,” sõnas ta.

Loe pikemalt Põhjarannikust.