Mida Ammukeris tehakse? Keikse änam me loulame: kes tahab, loulab eest ning teised muudkut järge. Natuse jutustame ka, öpime sörve keeles könelemist ning eks perenaistel on ikke üheteisele eed nöu anda. Kellel titte süles pole, see kujub vardaid. Vahest oleme üheteisele ka vanade sörve toitude tegemist ning käsitöökuntse öpetand. Korra kuus oleme söbrad - sugulased kampa vöttand, et koos ringmänge mängata ning tantsimist öppida.

Ammukeri on rahva ede kah loulma kutsutud: jaanipäeval, rahvamaja sünnipäeval, Veski körtsi öue peel, neid ülesastumisi on ikke pailu old. Viimane loudi peel loulmine oli nüidsama rahvamuusikapäeval Valjalas. Sörve Pärimuspäeval sai kövasti lambuid niidetud ning pestud, aga keigest pole ju sii ruumi rääkida. "Palgeraamatus" (Facebook) on mete lehe peel ulk piltisid Ammukeri tegemistest keigile niha.

Kui soole meeldiks metega koos loulda jm, siis mes sa kuulad säal kodu!

Oleme esmassene öhta kuue aegas Salme Vallamaja saalis - tagauksest sisse, trepist üles!
_________________________________

akkija - hakkaja, toimekas (selliseid on vaja)

ammuker - vikerkaar

emased inimesed - naised (noored ning vanemad, kõik võivad laulda)

es möista - ei osanud (lauluoskus ei ole kõige olulisem)

kuulad - passid, ootad

loudi - lava (sauna- ja ka kontserdilava)

pire - natuke

regiloul - regilaul - rahvaluule kõige algupärasem vorm (üle 2000 a vana), enamasti koori ja eeslauljaga lauldav regivärsiahel