Andres Tinno: ettevõtjast vallavanemaks hakkamine pole olnud lihtne
Võtame siis viimase kuu sündmused järjekorras kokku.
Täiendava vallavalitsuse liikme kaasamine
Oleme ühelt poolt oma tööjõu optimeerimise reformidega ja teiselt poolt ka mõne ametniku lahkumisega jõudnud nii kaugele, et valla nn pehmed alad (sotsiaal, haridus, kultuur ja sport) on praeguses seisus komplekteeritud ainult oma igapäevast tööd tegevatest ametnikest. Käesolevaks hetkeks pole vallas enam ühtki nimetatud valdkonna osakonnajuhatajat.
See on väga hea märk, arvestades Kaarma valla suurust. Samas on nende ametnike üldine koordineerimine ja nende tegevuse jaoks otsuste langetamine puudulik, kuna pole lüli, kes otsused ette valmistaks ja läbi viiks. Teisalt, nagu me kõik teame, on alanud läbirääkimised Kärla ja Lümanda vallaga ühinemise teemal, mille tempo on kiire ja koordineeritud tegevus oluline.
Sellest lähtuvalt tuli ka vallavalitsusel idee pärast sotsiaalosakonna juhi lahkumist seda kohta mitte täita, vaid võtta tööle ajutisele kohale inimene, kes koordineerib nn pehmete alade ametnike tööd. Samas osaleks ta ka aktiivselt läbirääkimistel, valmistamaks ette tulevase ühendvalla struktuuri ja lepingut.
Vallavanema soov kaasata lisaks üht valitsuseliiget on olemuselt kõige läbipaistvam vorm vallavalitsuse ja volikogu suhetes. Küsida volikogult luba nimetatud tegevuse teostamiseks on kõige ausam ja läbipaistvam lähenemine, mis on praeguse seadusandluse juures võimalik.
Nimetatud loo finaal oli, et kuna vallavolikogu komisjonid ei olnud selle lahenduse suhtes üksmeelsed, siis otsustasime vallavalitsuse nõupidamisel teema päevakorrast maha võtta.
Hetke tulemus: ametnike töö on keskastme tasemel koordineerimata ja vallavanem üritab võimaluste piires end iga ametniku tööga kursis hoida, samas valla arengute jaoks enam aega ei jää. Arvestades ühinemisprotsessi, siis ehk kannatab sügiseni ära.
Volikogu liikme lahkuma "sundimine"
Pean tunnistama, et suhtlesin Riho Leppikuga (kes on meie erakonna nimekirjas ja on ka erakonna liige) sellel teemal alles pärast volikogu istungit ja pärast seda, kui ta oli oma lahkumisotsuse langetanud.
Apse juhtub ikka ja kuna seadused muutuvad tänapäeva oludes kiiresti, siis pole ka midagi imestada. Oluline on, et vigu märgatakse ja tehakse vajalikud parandused. Vallavanemana ei ole mul õigust sekkuda valimiskomisjoni töösse ja komisjon ei saa ka kedagi (volikogust lahkuma - toim) sundida, nagu ajakirjanduses oli kajastatud.
Valdade ühinemine
Tänase seisuga on kolme valla juhid koostanud ajakava ja tegevusplaanid, mis on ühinemiseks vajalikud. Need hõlmavad erinevate alade arutelusid, ühendvalla struktuuri ja mis kõige tähtsam - ettevalmistusi, tagamaks kõigi vajalike teenuste kättesaadavust.
Kõigil kolmel vallal on oma tugevused. Oluline on need igast vallast üles korjata, et ühinemisest sünniks suurim võimalik kasu kõigile osapooltele.
Tähtis on ühinemisjärgselt toetada iga piirkonna identiteedi säilitamist ja piirkonna eripära rõhutamist. Kes meist ei teaks Kärla Triipu, Kaarma Kargust või Karala küla - need on väärtused, mida hoida ja ka üheskoos väärtustada.
Vallavalitsemisest üldisemalt
Nagu olen varem kirjutanud, olin ma eelmise vallavanema Margus Mägi meeskonnas, kus arutasime tihti igapäevaseid teemasid. Mõned neist on ka ellu viidud, mõned siiani töös.
Meeskond on kooslus, kus peab olema ühtne arusaam koostööreeglitest ja vastastikune usaldus. Ilma nendeta võib meeskonna juht avastada, et iga liige on läinud erinevas suunas ja on ka ise metsa ära eksinud.
Pean tunnistama, et ettevõtjast vallavanemaks hakkamine pole olnud lihtne ülesanne. Ettevõtjana olen harjunud oma mõtteid pärast otsuste langetamist kiiresti teostama ning harjunud, et meeskonna saan ise takistamatult komplekteerida. Lisaks ei ole miski jääv - ajas muutuvad nii meeskonna liikmed kui ka eesmärgid ning meeskonna liikmetele pandud ülesanded.
Nüüd avastan end üsna tihti olukorrast, kus otsuse saab teha parimal juhul kuu aja pärast järgmisel volikogu istungil, et meeskonnaliikmeid vallavanem komplekteerida ei saa, sest kõik ei pruugi päri olla ja muudatustele vaadatakse kahtlustavalt.
See on erasektori ja avaliku töö eripära, mis vajab õppimist ja kohanemist. Tänapäeva Eestist on mitmeid näiteid, kus ettevõtjad sellega ei kohanegi, ja kas peakski, sest üldjuhul on see omaenda arusaamade allasurumine ja leppimine oludega, mis omakorda pärsib otsustusvõimet ja teotahet.
Viimasel ajal valitseb ühiskonnas arusaam, et nn pumba juurde tullakse ainult omakasu pärast või n-ö rahapotti liigutama. Pean tunnistama, et minu praegune töötasu ei ole minu jaoks mitte mingil kujul motiveeriv. Sain enne ja saan ka tulevikus selleta hakkama, kuid soov oma piirkonna jaoks käsi alla panna on aja jooksul kasvanud tahteks panustada pikemalt ja rohkem kogu Saaremaa arengusse.
