Andris Avamere: superstaari kogemusega kultuurispetsialist
Kui lepin kultuurimaja kunstniku Ülle Kuldkepiga kokku, et ta Andrisest pildi joonistaks, ei oska me kumbki pakkuda, mis iseloomustaks teda kõige rohkem. „Selleks, et iseloomustada Andrise igapäevast sebimist kultuurimajas, tuleks pildil kujutada kimalase lendu," naerab Ülle. Tõsi ta ju on, Andrisega aegade sobitamine on suisa võimatu, eriti veel praegu, kui kultuurimajas erinevaid üritusi pea iga päev toimub. Kord on ta helipuldis, siis stuudios, siis laval ja siis seesama ring jälle otsast peale. Kui tal lõpuks on mahti kohvikus laua taga istet võtta, on õhtu juba käes.
Pärit viljakast kurgikasvatuspiirkonnast
„Olen Pärnus sündinud, aga kasvasin põhiliselt Rannametsas vanavanemate juures, sest ema suunati Pärnumaale Jõõpre kooli õpetajaks ja mina jäin tema vanemate hoida," räägib Andris. Olgu öeldud et Rannametsa on küla, mis jääb Pärnu-Ikla tee äärde Võiste ja Häädemeeste vahele. Ühel pool on meri, teisel pool Tolkuse raba.
„Lisaks Peipsiäärele oli Rannametsa kant, kus kõvasti kurke kasvatati. Ilmselt väga palju Eestis purki pandud kurke oli sealtkandist pärit. Kui oli hooaeg, käis üle päeva rekka ja viis järjekordse koorma Põltsamaale kombinaati," meenutab Andris.
„Vanaisa oli mul kõva pillimees. Kahjuks oli ta tervis Siberi- aastatest räsida saanud ja pillimängu asemel pühendus ta rohkem aiatöödele. Kui näiteks naabrid püüdsid kalapüügiks vajalikke ööusse elektriga ja hävitasid nad niimoodi sootuks, siis vanaisa seda teha ei lubanud, meil käidi neid ikka öösel korjamas, siis, kui nad ise maapinnale tulid.
Mingil ajal avastasin, et emale, kes seni oli üksik olnud, oleks meest vaja. Siis ma sokutasingi talle ühe ontliku naabrimehe, kellel oli punnvõrr, aga ka auto ja traktor. Poisikesena oli huvi tehnika vastu suur.
Gümnaasiumi otsustasin minna Pärnusse. Astusin lilleseade eriklassi, mida juhendas tuntud florist Jaak Tomson. Eriti kaua ma seal käia aga ei saanud," räägib Andris. Ning tunnistab, et on piisavalt konfliktne, eriti kui tema meelest kellelegi ülekohut tehakse või ebaõiglus mängu tuleb.
„Meie tegime oma lilleseadeid keldris põrandal, kuna need, kes seal tasulistel kursustel käisid, said selleks laudu kasutada. Nii läksingi üle hoopiski teatriklassi. Sealt kulges minu tee Pärnu Hansagümnaasiumi juures tegutsevasse kooliteatrisse Karupüks, mida juhendas Ilona Must, õppimine jäi sootuks tagaplaanile ja kogu elu keerleski Karupükste ümber," naerab Andris.
Õpingud tõid Türile
„Lõpuks anti koolis mõista, et kas tuleb istuma jääda või pean kooli vahetama, nii lõpetasingi viimase klassi Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist uurisin võimalusi edasiõppimiseks. Ei tahtnud siduda ennast Tallinna või Tartuga, Türi, kus asus siis Tartu Ülikooli kolledž, tundus just see õige valik"
„Lisaks õppimisele läks kohe käima ka aktiivne seltsielu. Koos kursusekaaslastega tekkis meil lauluhuviline seltskond, millest Tea Saar kutsus osa poisse laulma Uisapäisasse, seltskonda mis koondus Oisu Rahvamaja ja Ülle Välimäe ümber. Kui Ülle tuli Oisust ära Türile muuseumi juhatama, liikus kogu kamp temaga muuseumi ja hiljem kultuurimajja."
Andris mäletab hästi ühte sõitu Oissu esinema, kui bussipeatuses liitusid nendega ka mõned kohalikud tüdrukud. Üks neist hakkas talle kohe silma ja ta pidi terve õhtu teda lauas piidlema ning mõtlema, kuidas mõni inimene saab nii ilus olla. Tänaseks on Andris ja Ave juba aastaid koos elanud.
„Kui ma Türile tulin ja Avega kohtusin, olin ma alles noor ja kui inimese kohta saab nii öelda, siis veel pehmest materjalist, sellisest saab midagi vormida. Aastate kogunedes muutub see inimmaterjal aina jäigemaks ja järjest raskem on teistel selle materjali kuju muuta. Eks Ave ja kultuurimaja juhataja Ülle Välimäe olegi kahekesi need, kes sellest pehmest materjalist on tänaseks mind kõige enam vorminud."
Kuigi Andris tunnistab, et kolledži lõpetamiseks on jäänud tõesti veel vaid koera saba ületada ehk siis sooritada mõni eksam, ei ole seni olnud mahti sellega ühele poole saada. „Vähemalt see on mulle keskkonnaõpingutest külge jäänud, et mitte kunagi ei põleta ma lõkkes plastnõusid ning prügi sorteerin ka korralikult."
Ajanappuses jäi lõpetamata ka Viljandi kultuuriakadeemia. „Sellise töökoormusega nagu see on kultuuritöötajal, on raske osaleda kaugõppes. Enamik üritusi toimub ju õhtusel ajal. Õppimiseks ei kipu enam midagi järele jääma.
Üks esimesi töökohti oli mul Järva Teataja toimetuses reklaamitoimetajana. See oli iseenesest huvitav aeg, sai inimestega suheldud ja ka toimetuse kollektiiv oli hea. Ühel päeval kutsus toonane Türi linnapea Kaia Iva mind enda juurde ja pakkus, et ma võiksin Türi kultuurimajja tööle asuda, sellest ajast peale olengi ma siinse kultuuritegemisega püsivalt ametis."
Pani ennast proovile ka superstaari saates
Talvel Pärnu Postimehele antud usutluses märkis Andris, et päris hea, kui Grillfest Türilt minema kolib, jääb müra vähemaks. „Päris nii see ka ei olnud, eks ajakirjanikud ikka tõlgenda mõningaid asju läbi oma vaatevinkli. Kui ajakirjanikuga järve ääres jalutasime, arvasin tõesti, et siin on see üritus ennast ammendanud. Meie järveäär on sellises suurusjärgus ettevõtmise tarvis liiga kitsuke. Pärnu Vallikäär on selleks tunduvalt sobilikum paik."
Aeg-ajalt on olnud ka kuulda, et Andrisel on plaan kuhugi mujale siirduda. „Viimati proovisin tõesti Pärnus keskkonnaalast tööd leida, aga selle konkursi lõpptulemusena sinna vist ei võetudki kedagi. Eks ikka vahel tekib tunne, et tahaks midagi uut ja huvitavat. See muutuste hetk tuleb millalgi kindlasti, millal täpselt, seda ei tea," arvab Andris.
Need, kellel tihti asja kultuurimajja pole, on Andrist kindlasti näinud aastaid tagasi saates „Eesti otsib superstaari". „Sõitsime just perega läbi Pärnu Rannametsa poole, kui raadiost tuli saate reklaam. Otsustasin, et tulgu mis tuleb, ma pean selle kaasa tegema. Pärnus toimunud eelvoor oli Eestis esimene ja just mina sain esimesena sellel hooajal edasipääsme. Teisest voorust ma edasi ei saanud, saalitäie asjapulkade ees esinemine jäi lihtsalt katki, sest see tundus kuidagi nii mõttetu."
Meil on uuenenud ja kaunis kultuurimaja, kuidas hindab iga päev selle maja sees tehnikaga toimetav Andris siinseid võimalusi? „Olen saanud õnneks omal ajal näha, mismoodi asjad Euroopas ja Ameerikas käivad, Eestis tundus toona olevat tegu vähese huvi ja lausa paigalseisuga. Täna julgen öelda, et meie võimalused siin on sama head kui mujal maailmas."
Kui juhe kokku kipub jooksma, sõidab Andris maale Rannametsa või käib perega Samlikul. Ning unistab sellest, et saaks ükskord seestpoolt kaeda Türile kerkivat õigeusu kirikut, ning sellest, et kesklinna ärihoone seinal võiks olla hiigelsuur teleekraan, millel jookseks linna ja selle elu tutvustav tekst.
__________________________
Nooruses kiusas välismaalasi
Rannametsa külas oli too aeg, kui seal elasin, palju noori, kümmekond poissi, kellega koos igasuguseid rumalusi tegime. Üks kahe otsaga veidi patriootlik lollus meenub alati, kui sellest ajast juttu tuleb. Kogunesime suveöödel tihti Rannametsa vana koolimaja parklasse (kooli põletas Nõukogude armee 8. juunil 1941), kus meeldis peatuda ka läbisõitvatel turistidel. Need aga jätsid maha alati kohutava koguse soga sinna.
Meile see ei meeldinud, kõik olid kodukoha puhtuse ja kaitsmise eest väljas!!! Me terroriseerisime neid välismaalasi, kes oma karavanidega seal peatusid, mängisime silla käsipuude peal istudes kümnekesi kõrrepille ja rääkisime kõva häälega juttu, jooksime ümber karavani ja tegime igasugust lärmi. Iga kord pani auto ootamatult hääled sisse ja sõitis minema! Meil kohe hea meel!
Samas oli mõnikord ka sellised läbisõitjaid, eriti rekkamehi, keda see eriti ei häirinud, ju olid harjunud juba sellise käitumisega. Nad tulid ise juttu ajama, andsid meile head ja paremat, enamjaolt lagritsakomme, salaamivorsti ja välismaa autoajakirju. Tol ajal 80ndate lõpus - 90ndate algul, oli see uus ja huvitav, kõik need asjad olid ju nii kauged ja kättesaamatud!
Andris Avamere
19.05.1980, Pärnu
Haridus:
1999-2004 TÜ Türi kolledž, keskkonnateadus
2003-2005 TÜ Viljandi kultuuriakadeemia, kultuurikorraldus
Töö:
2002-2003 Järva Teataja Kirjastuse AS, reklaamitoimetaja.
2003 - Türi Kultuurimaja, kultuuritöö spetsialist, sündmuste korraldamine, tehniline teenindamine. MTÜ Lõuna-Järvamaa Esitatavate Kunstide Ühenduse juhatuse liige, laulustuudio Avendris juhendaja, ansamblite juhendaja, laulja, projektijuht. MTÜ Segakoor Suisapäisa projektijuht, laulja.
2002 - Türi Kultuuriseltsingu asutaja ja liige
2003-2005 Türi Linnavolikogu liige
2005 - Türi Vallavolikogu kultuurikomisjoni liige
2007-2008 Eesti rahvamajade seaduse kontseptsiooni väljatöötamise töögrupi liige
2009 - MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing liige - ühendus koordineerib ja toetab Eesti rahvamajade ja kultuurikeskuste tegevust. Koolitab ja arendab kultuuritöötajaid, teeb koostööd kontserdikorraldus- ja üritusturundusettevõtetega, www.rahvamaja.ee
2009 - MTÜ Segakoor Suisapäisa asutaja, juhatuse liige, laulja.
2011 - MTÜ Lõuna-Järvamaa Esitatavate Kunstide Ühendus asutaja.
