2012. aasta on ka küttekulude tõusu aasta ja see ei puuduta üksnes elanike rahakotti, vaid samaväärselt on see tõsiseks probleemiks ka omavalitsusele. Küttekulude tõusu teemal on selle aasta alguses maha peetud mitu tõsist koosolekut nii elanike kui ka soojaettevõtjaga. Liigkõrge hind ei ole tegelikult meeltmööda kumma legi osapoolele. On see jõudnud ju niikaugele, et Kostivere korteri ühistute esimehed on kogunenud juba selleks, et arutada võimalusi üle minna lokaalsele gaasiküttele. See aga mõjutab ka kõiki Kosti vere alevikus asuvaid valla allasutusi, mis tuleks samuti lokaalsele küttele üle viia. Meie valla kortermajades on keskkütte hinnad ar ves tatult ühele ruutmeetrile väga erinevad. Näitena Loo alevikus Saha tee 6 majas 3,44 €/m2, Saha tee 1 majas 3,17 €/m2 ja Toome tee 1 majas 3,57 €/ m2, samas kui Kuusiku tee 3-9 majades ja Saha tee 2 majas jääb sooja hind vahemikku 1,8 kuni 2,1 €/m2. Miks on see nii, et osas majades tuleb kütte eest maksta ca kaks korda rohkem? Selle põhjuseks on küttesüsteemide tasakaalustamatus ja majade kehv soojapidavus. Praktika näitab, et ka ise saab kütte hindu enda jaoks leevendada ja selleks on võimalik taotleda toetust Kredexilt. Vald saab küttekulude kokkuhoidu saavutada, kasutades riiklikku CO2 programmi hoonete soojustamiseks. Inimestel, kes sattunud küttehinnatõusu tõttu raskustesse, on võimalik vallalt taotleda ühekordset sotsiaaltoetust.

2012. aastal on aset leidnud ka olulisi muutusi valla kultuurielus. Olulisim vast kindlasti see, et alates jaanuarist lisandus meie kultuuri asutuste perre Kostivere Kultuurimõis, mis tegusteb Kostivere mõisa ruumides. Aastaid on olnud paljude inimeste suureks mureks Kostivere mõisa lagunemine, nüüd on loodetavasti see protsess lõplikult peatunud ja selle eest saame tänu öelda eelkõige Kostivere Seltsi tublidele ja aktiivsetele vedajatele Tõnu Truumaale, Tiina Rämmeldile, Kaili Raamatule ja Mare Treibergile ja projektijuht Margit Pärtelile. Just nemad võtsid initsiatiivi ja hakkasid kirjutama pro jekte, et saada toetust fondidest mõisa saali ja abiruumide korras tamiseks, nüüdseks on saal pidulikult avatud ja elu käimas. 2012 ootaksin veel ühte väga märgilist arengut ja see on seotud Kostivere kooli rekonstrueerimisega. Nimelt on Kostivere kool valla taotlusel lülitatud nn KOIT-kava riiklikku nimekirja, mis rahastab haridus-, sotsiaal-ja kultuuriobjektide rajamist ja korrastamist. Kahjuks on aga kooli korrastamine veninud vallast mittesõltuvate asjaolude tõttu, nimelt on Harku vald riigi otsust KOIT-kava osas vaidlustanud kohtus. Kohtu veskid aga jahvatavad teatavasti aeg laselt ja see on piiranud meie tegutsemisvabadust kooli rekonstru eerimiseks. Tallinna Halduskohtus saime koos Siseministeeriumiga selles vaidluses õiguse, kuid Harku kaebas edasi ringinnakohtusse. Ringkonnakohus langetas otsuse 23. märtsil ning ka viimane asus seisukohale, et Harku valla kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kuigi Harkul on ka nüüd võimalus pöörduda riigi kohtusse, tahaks loota, et Harku vallajuhid peavad oma sõna ja enam edasi ei kaeba, mis avab meile võimalused riigi toetusprog rammist Kostivere kooli tarbeks rahastus saada. Igal juhul valla valitsus enam ootama ei hakka, ning otsustas viia märtsikuu voli kogu istungile eelnõu, millega saab volitused kooli rekonstruee rimiseks riigihanke väljakuulutamiseks ja ehituse rahastamise omaosaluse ulatuses laenu võtmiseks. Hinnanguliselt on kooli ehituskulude maksumus 2,1 miljonit €, millest riigi rahastus on ca 1,2 miljonit € ja vald võtab laenu 0,9 miljonit €. Kui kõik läheb hästi, on plaanis alustada Kostivere kooli rekonstrueerimist juba sel suvel.