Anna Vaba Aja Maja saab 10-aastaseks


Anna Vaba Aja Maja saab 10-aastaseks
Pilt on illustreerivFoto: Andres Putting

21.veebruaril möödub 10 aastat päevast, mil pidulikult avati Anna Vaba Aja Maja, kus ühe katuse alla kolisid Purdi rahvamaja, Anna raamatukogu ja avalik internetipunkt.

Anna piirkonna kultuuriline tegevus toimus aastast 1931 kuni Purdi mõisakompleksi müügini 2001 kunagises Purdi mõisa magasiaidas.

Seoses Purdi Põhikooli sulgemise ja mõisakompleksi müügiga oli vaja uusi ruume raamatukogule ja rahvamajale.

Sobilikuna tundus tollal Annas tühjana seisev endine kauplusehoone.

13. sept. 2001 tegigi Paide Valla volikogu otsuse Anna külas Teenuse kinnistu ostuks.

Hoone asukoht oli soodne - keset Anna asulat, Tallinn- Tartu maantee ääres.

Ostu momendil oli ümbrus küll räämas, uksed - aknad lõhutud. Kuid tollane vallavanem Ülo Ansberg arvas optimistlikult, et juba 2001 aasta jõuludeks saab peale korrastust vähemalt raamatukogu sisse kolida. Ümberehituse projekt ei saanud kavandatud ajaks küll aga valmis ja maja avamiseni jõuti 21.veebruaril 2002.

Sellest ajast on Anna Vaba Aja Majal olnud kolm juhatajat. Aastatel 2002- 2007 oli juhatajaks Elle Näppo, 2007- 2010 juhtis kohalikku kultuurielu Kaie Schilf ja 2010 kuni praeguseni on majas Margo Hussar.

Maja avamisjärgsed esimesed aastad ei olnud just kõige paremad. Eriti oli raske sisustuse hankimisega. Osa kultuuriruumide mööblist pärines vanast rahvamajast. Lauad kultuurituppa saadi likvideerimisele läinud Purdi metskonnast, lisatoolid Maa - ametiühingult. Avatud internetipunkti andis 2 arvutit Vaata Maailma sihtasutuse kavandi järgi tollane Hansapank, 2 arvutit saadi suletud Purdi Põhikoolist. Püsiühenduse eest hoolitses Eesti Telefon. Kultuuriministeerium eraldas 200 000 krooni raamatukogule mööbli ostmiseks.

Vastavatud majale nime saamiseks kuuluti Valla Teatajas välja nimevõistlus. Konkursi tingimus oli, et nimetus iseloomustaks kõike seda, mida avatud maja pakub. Pakuti nimevariante Netira, Vaba Aja Maja, Anna Rahva Maja, Anna Kultuurikeskus, RIKS, N R K. Kõige enam hääli kogus Vaba Aja Maja - 27 häält. Ümbrikku avades selgus, et võitnud nimepakkumise tegi toonane kultuuri- ja haridusnõunik Edith Tänavots.

Vastavatud majal ilutses küll silt „Anna Vaba Aja Maja", kuid ametlik nimi „Purdi Rahvamaja" muudeti volikogu otsusega Anna Vaba Aja Majaks 01.01.2003 Mais 2003 projektide toel tegutsenud Anna lastelaagri lapsed katsid endise kaubahoovi õuemüürid kohalike legendide põhjal valminud maalidega. Juhendajaks oli Paide Huvikooli kunstiõpetaja Mare Olev. 24. mail toimus nn. kultuuriõue pidulik avamine.

23.septembril 2005 oli remonditud maja keldrikorrus ja avati pidulikult Anna Noortetuba. Noortetoa perenaiseks sai Laine Hallika, kes teeb seda tööd edukalt tänaseni.

Majas on tegutsenud erinevatel aastatel erinevad ringid: näitering, naisansambel, aeroobika, käsitöö, line-tants, seltskonnatants, päästering, korraldatud erinevaid õppepäevi, kontserte. jm. Traditsiooniks on jäänud suvine laste tegevuslaager.

Kümme aastat tagasi olid avatud internetipunktid suhteliselt uus nähtus ja meie maja vastu tunti huvi ka väljastpoolt Eestit. Mais 2003 külastas meid Usbeki linnapeade ja parlamendiliikmete delegatsioon, aprillis 2004 Makedoonia Vabariigi spiiker. Kümne aastaga on toimunud ka palju muutusi. Maja on vahepeal soojustatud ja viidud maaküttele.

Vaba Aja Maja juhataja Margo Hussari ja raamatukogu juhataja Ene Riistani eestvedamisel vahetasid kohad raamatukogu ja ringiruumid. Endisest raamatukogu lugemissaalist on saanud peoruum 50 inimesele. Raamatukogus toimib elektrooniline laenutus. Lasteraamatute ruum on ümberpaigutuste tulemusena tunduvalt avaram. Sisustatud on köögiruum. Internetipunkti arvuteid on pidevalt uuendatud.

Kümme tegevusaastat on tõestanud Anna Vaba Aja Maja vajalikkust piirkonna keskusena. Majja on alati mõnus sisse astuda ja tunda, et just mind on sinna sellel hetkel oodatud. Kodutunde loomise eest tänusõnad tänasele Anna Vaba Aja Maja peremehele Margo Hussarile ja perenaistele Ene Riistanile, Laine Hallikale ja Kaja Aunpuule.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare