Ants Piibu mälestuseks korraldati pidulik aktus


Ants Piibu mälestuseks korraldati pidulik aktus
Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak näib rahvarohke isamaalise koosviibimise üle rõõmustavat. Foto: Enn SarvKarksi Sõna

28. veebruaril möödus Eesti Vabariigi esimese riigivanema, diplomaadi ja endise Tuhalaane valla aukodaniku Ants Piibu sünnist 130 aastat. Sellega seoses toimus Tuhalaanes tema mälestuseks pidulik aktus ettekannete ja sõnavõttudega, mida valmistasime ette koos Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi Muuseumi ning selle tegevjuhi Elle Leesiga. Üritusest võttis osa ka MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste ja Ants Piibu mälestust oli tulnud austama Aasta Isa 2013, filosoofiadoktor Aldo Kals.

Kõigepealt kogunesime Tuhalaane endisesse koolimajja, kus Ants Piip õppis, tutvusime hoonega, rääkisime Tuhalaane külas toimuvast ning külastasime kalmistut, kuhu on maetud riigimehe vanemad.

Juba varakult olid Eesti lippude ja loosungitega kohal Tartu Rahu Põlistamise Seltsi esindajad eesotsas seltsi juhi Osvald Saskoga, kes tundsid muret piirileppe sõlmimise pärast Venemaaga.

Edasi siirdusime Tuhalaane külamajja, kus oli üles seatud ettekanneteks vajalik tehnika. Ants Piibu portree juures süütasime küünla. Inimesi tuli nii palju, et oli mure, kuidas me ära mahume, aga mahtusime, sest võõrustajad olid viisakad ja seisid püsti. Seda enam tekkis õlg-õla tunne, mida ka paljud mainisid.  

Alustuseks mängiti Eesti Vabariigi ja Tuhalaane küla hümni. Seejärel musitseeris Eesti üks paremaid kitarriste ja muusikuid Andre Maaker, kes esitas oma äsjailmunud plaadilt ,,Minu laulu pidu" A. Kunileiu / L. Koidula loo ,,Sind surmani", mille esmaesitus oli juba Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus.

Päevakava jätkus tervitustega, mille saatsid president Arnold Rüütel, Eesti Vabariigi president Toomas-Hendrik Ilves, välisminister Urmas Paet, riigikogu esimees Ene Ergma ning Viljandi vallavanem Ene Saar. Välisministri tervituse edastas ja pidas ettekande nõunik Jüri Trei. Viljandi maavalitsuse nimel oli tulnud tervitama maasekretär Küllike Kütt, kaitseliidu Sakala maleva poolt Valdur Kilk, kes süütas Ants Piibu auks ka mälestusküünla. Tervitas ja pidas ettekande Aasta Isa Aldo Kals.

Põhiettekandjaks Ants Piibu elukäigust ja poliitilisest tegevusest oli Konstantin Pätsi muuseumi palvel palutud AKG õpilane Tauri Hussar, kelle juhendajaks on ajalooõpetaja Siret Vene. Tallinna Ülikooli professor Liivi Aarma rääkis Ants Piibu isapoolsetest esivanematest, Ants Piibu sugulane Aino Piigart-Kits perekonnast ja sugulastest ning ajaloolane Malle Loit Ants Piibu emapoolsest suguvõsast ning Tuhalaane juurtest. Et ettekannetesse vaheldust ja värskust tuua, laulsid vahvaid metsavenna ja sõdurilaule Margus Põldsepp ja Sulev Salm.

Väljavõtteid ettekannetest ja tervitustest:  aastatel 1918-1920 oli Ants Piip Eesti saadik Londonis. Tema teeneid Inglise eskaadri saabumiseks Tallinna alla ja meie sõdurite varustamisel relvadega on raske ülehinnata. Kuuel korral oli ta lühemat või pikemat aega Eesti Vabariigi välisminister ja seda ka viimases Jüri Uluotsa valitsuses. Ta oli Eesti Vabariigi esimene riigivanem. Ta on koostanud raamatu „Rahvusvaheline õigus", mis on kahtlemata heaks käsiraamatuks ka tänapäevastele juristidele.

Ants Piip ei olnud ühepäevapoliitik, vaid kindlate põhimõtetega ja ettepoole vaatav läbirääkija ning demokraat. Üsna selgelt iseloomustavad teda sõnad: „Jõud ja õigus ei ole iseenesest vastandlikud, kuid õigus peab näitama jõule kätte tema õige koha". Ants Piipu peeti kompromissikuningaks, kuna ta püüdis leida läbirääkimistel keskteed. Ta leidis, et ärevatel aegadel on oluline rahva ühtsuse saavutamine, mis viib demokraatlikul viisil kindlamalt edasi kui autoritaarsus. Ants Piip oli osaline Tartu Rahulepingu sõlmimisel. Huvitava faktina võib välja tuua, et Tartu Rahulepinguga on seotud veel Tuhalaane vallaga tihedalt kokkupuutes olnud riigitegelasi nagu Jaan Poska ja Victor Mutt. Ants Piip suri Solikamski vangilaagris 1. oktoobril 1942. aastal.

Loe veel

Sõna võtsid veel Tartu Rahu Põlistamise Seltsi juht Osvald Sasko ning puuviljandusteadlane Toivo Univer, kes käis välja ettepaneku püstitada Tuhalaane vallast pärit suurmeestele mälestustahvel. On ju peale Ants Piibu siit pärit teisigi kuulsaid inimesi, nagu Jaan Poska (sündis küll mujal, kuid koolis käis ja esivanemad olid pärit Tuhalaanest), sõjaväelane Victor Mutt, kirjanikud Ants Saar, Johannes Semper, Siim Kärner (kes oli ka kunstnik), usutegelane Jaan Kiivit, kirurg Kalju Põder, rahvusliku liikumise tegelased Hans ja Mats Wühner, diplomaadid Johan Sapas, Hans Kukk, Siegfrid Taar, kunstnikud Juhan Muks, Lepo Mikko, helilooja ja kirjanik Peeter Laredei jpt. On keda austada ja kelle mälestust jäädvustada ja seda me kavatseme ka teha. Kui kellelgi on selles suhtes mõtteid ja ettepanekuid, võib võtta minuga ühendust.

Lõpuks anti tänukirjad osalistele. Tuhalaane rahvale ja kõigile edaspidiseks kasutamiseks kingiti Ants Piibuga seotud kirjandust. Juba eelnevalt oli laudade peal vaatamiseks välja pandud mitmesugust materjali.

Pärast ametlikku osa mindi kohvilauda, kus juttu jätkus veel kauaks. Ürituse organiseerijaid tänati lauluga, millele meie omalt poolt samaga vastasime. Kõik ettekanded ja esinemised võeti üles filmile ja helikandjale ning edaspidi saab neid materjale kasutada.

Tänan abi ja koostöö eest MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi eesotsas Elle Leesiga, Kooli talu peret, Tauri Hussarit ja Siret Venet, Tuhalaane külamaja, välisministeeriumi, kõiki tervitajaid ja kõnelejaid ning suurepäraseid muusikuid, kes pidasid riigimehe Ants Piibu mälestust tähtsaks.

Ants Piibu mälestusüritust toetas Karksi vallavalitsus.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare