8. aprillil 1988. aastal loodi Virumaa Fond, et aidata kaasa Virumaa arengule tema vanades piirides ( varem oli üks Virumaa)  ja kolmanda lapse sündides toetati peret 1000 rublaga, kusjuures üks vanematest pidi olema eestlane. Kahjuks meie pere selle kriteeriumi alla ei kuulunud, sest 1990. aastal sündinud poja eest me midagi ei saanud, ju vist ei tohtinud isa ja ema mõlemad eestlased olla.

    Toona sai virulaste loosungiks Edgar Savisaare üleskutse  „Eesti mehed ja naised! Virumaa ootab Teilt pärijaid" - loosung, mis sobib hästi ka tänavusse pärimusaastasse „Pärijata pole päringut!"

    11. aprillil 1898. aastal sündis Joala vallas Madis Välja, kes tsaariarmeest vabanenuna sidus end 1. Eesti Rügemendiga ja osales Vabadussõja lahinguis Narva all ja lõunarindel ning oli eriti tubli Landeswehri sõjas.

    11. mail 1919. aastal sai Lätimaal Saluse mõisa juures granaadikillust raskesti haavata, mis tingis armeeteenistusest vabastamise. Tema teeneid Vabadussõjas hinnati II liigi 3. järgu Vabadusristiga. Tema eluloolised andmed lõpevad 1937. aastaga.

    14. aprillil 1988. aastal teatati, et 12-15. mail 1988. aastal korraldatakse noorte jalgrattaretk (ca 150-170 km) „Kuidas elad, Virumaa?", et tutvuda Virumaa õkoloogilise olukorraga ja kuna ka ise osalesin sellel retkel, siis kõige suurem elamus kõikidele retkel osalejatele oli avalik sissesõit SILLAMÄELE.

    23. aprillil 1923. aastal sündis Narvas Verner Mets, kes autojuhina alustas teenistust Saksa armees. Peagi siirdus siit Soome ja alustas 8. detsembril 1943. aastal teenistust Soome armees, mis lõppes tema hukkumisega 6. juulil 1944. aastal Viiburi lahe lahingutes.

    Verner Mets on maetud sõjaliste auavalduste saatel Malmi kangelaskalmistule Helsingis.

    27. aprillil 1983. aastal alustas tegevust lastefotostuudio „Silbet", mis Juhan Lasmani juhendamisel kujunes meie kandi noorte ja edukate tulevaste fotograafide kasvulavaks. Siit said tuult tiibadesse Tatjana Novikova, Alar Metsar, Vladimir Tužilkin jt.

    29. aprillil 1918. aastal sündis Narvas tulevane kaadrisõjaväelane Johannes Sepp, kelle üks osa sõjameheteest kujunes Soome Armee lipnikuna. Siin alustas ta oma teenistust 12. novembril 1943. aastal ja osales lahingutes Viiburi lahel ja Vuoksel, kust aga 18. septembril 1944. aastal saadeti tagasi Eestisse. Teel õnnestus tal põgeneda Rootsi, kus töötas arvutiinsenerina Stockholmis.

    1983. aasta aprillis esitasin oma valminud ( käsikirjas) diplomitöö dekanaati retsensentidele lugemiseks ja jäin ootama nende reageeringuid. Sellega praktiliselt ülikoolis oli õppetöö ka lõppenud, nüüd jäi vaid vormistamise aeg.