Ardu Kooli III õpilaskonverents „Kuidas eestlased vanasti elasid?“

Kolmanda õppeveerandi viimasel nädalal, 18.märtsil, toimus tradit­siooniline ja järjekorras juba kolmas Ardu Kooli õpilaskonverents. Seekord oli teemaks „Kuidas eestlased vanasti elasid?". Vaadeldi eestlaste eluolu 100-200 aastat tagasi, seega põhiliselt 19. sajandit.

Õpilaskonveretsi ettevalmistustesse oli kaasatud kogu koolipere. Iga klassi õpilased koostasid koos õpetajaga ettekande ning esitasid selle konverentsil. 8. ja 9. klassi õpilased tutvustasid Eestit 19. sajandil. Huvi­tava ettekande vanaaegsetest mängu­asjadest esitasid kooli kõige väikse­mad- 1. klassi õpilased. Puidu kasutamise tarkusi tutvustasid 3. klassi õpilased. Väga põhjaliku ettekande leivateost tegid 5. klassi õpilased, kes näitasid filmi sellest, kuidas nemad leiba küpsetasid. Lisaks said kõik saalisviibijad maitsta selle klassi poiste küpsetatud leiba.

9. klassi õpilased valmistasid kooli perele üllatuse- näidendi sellest, kuidas raamatu „Kevade" tegelased sattusid natukene imelikul kombel meie kooli 9. klassi. Pärast lustakat etteasted tutvus­tasid 6. klassi õpilased elu talutares ning näitasid ka enda joonistatud pilte. 19. sajandil oli au sees seebikeetmine, millest rääkisid Sirje Sillaste ja Mari-Liis Mehikas. Sirje vanaema ja Mari-Liisi vanavanaema keetsid kodus ise seepi, mida kasutati nii enda kui ka riiete pesemiseks.

Põnevust pakkus Mari-Liisi vanavanaema keedetud seep, mida kõik saalisviibijad said oma silmaga näha ja käega katsuda. Vanu rahvalaule tutvustasid 4. klassi õpilased, kellega koos ka regilaulu lauldi. 19. sajandil elanud eestlased ei kasutanud kalendrit. Sellest, kuidas ilma kalendrita aega arvati, rääkisid 7. klassi õpilased.

Konverentsipäeval kuuldu-nähtu põhjal koostati viktoriin. Kõige rohkem jättis meelde Krit Lossmann. Selleaastase õpilas­konverentsi lõpetas virtuaalne reis Eesti Vabaõhumuuseumisse ning kaunites rahvariietes esivanemate jalakeerutus Saai-Jaani talu õuel. Sisukat päeva jäid meenutama esinejatele antud tänukirjad.

Aitäh õpilaskonverentsi peakorral­dajale Inge Tuuleveskile ning teistele abilistele.