Ardus võeti kasutusele hakkepuit

13. augustil avati Kose vallas Ardus hakkepuidule üle
viidud katlamaja ja uus kütusehoidla. Soojaprojekti
kogumaksumus oli 788 000 eurot, millest ligi 90 protsenti moodustas keskkonnaprogrammi toetus.

Veel möödunud talvel saadi Ardu alevikus sooja põlevkiviõlist. Kohalik katlamaja varustas seitset korterelamut, lasteaeda, koolimaja ja vallavalitsusehoonet süsteemiga, mis oli nii moraalselt kui ka tehniliselt vananenud. Madala kasuteguri ning lekkiva soojatrassi tõttu ei jäänud üle muud, kui kogu küttesüsteem järgmiseks hooajaks välja vahetada.2003. aastal soetatud põlevkiviõli katel on tänaseks jäetud reservi, sügisel ootab käivitamist uhiuus Taanis valmistatud katel, milles kasutatakse taastuvat energiallikat – hakkepuitu.
“ Kui aus olla, siis varem ei olnudki meil varukatelt. Hoidsime hinge kinni, aga täna võime öelda, et läks hästi,” ütles SA Kõue Varahaldusjuht Rein Hordo.

Projekti elluviimise tegi võimalikuks madal omaosalus. “Me nägime kõvasti vaeva, et saada kaasfinantseeringu mahuks 10 protsenti,” räägib Hordo. “Selle tegi võimalikuks vallavolikogu otsus, mis kuulutas soojatootmise üldhuvi teenuseks. Laenu saamine käisheas usus ning selle eest olenka pangale tänulik,” lisas ta. Tänu uuele küttesüsteemile väheneb Ardus aastane süsihappegaasi eraldumine enam kui 1000 tonni võrra. Kütusena kasutatakse kuivendus- ja maanteekraavide puhastamise käigus raiutud võsa. Loodussäästlik soojatootmine oli vajalik ,et saada SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist toetust.

“Eestis on taas juures ükspiirkond, kus soojatootmine käib keskkonnasõbralikul viisil,” sõnas KIKi juhatuse esimeesVeiko Kaufmann.

Uuenenud küttesüsteemi juhtimine on pea täielikult automatiseeritud. Hakkepuit tuuakse veoautodega vastvalminud kütuselattu, kust see liigub läbi purustaja ning kett -konveieri abil otse katlasse. Põlemisprotsessi juhitakse arvutiga ning interneti abil pääseb süsteemile ligi ka väljastpoolt.

Kose vallavanem Merle Pussak on tehtuga rahul. “Rõõm on näha, et keset alevikku on valminud selline väga kena asi. Vanad trassid olid ju sedavõrd auklikud, et neid sisuliselt polnudki alles. Võib vaid aimata, millised olid soojakaod,” rääkis ta.

Pussak loodab, et järgmisena hakatakse renoveerima korterelamuid, kuna see aitaks oluliselt alandada soojatarbimist.

“Täna on oluline, et kaugkütte hind ei tõuseks. Tähtis on ka see, et tegemist oleks taastuva energiaga ning soojatootmine oleks stabiilne.”
Ka Rein Hordo peab tähtsaimaks saadud kindlustunnet.“Soojus on tagatud ja boonus oleks see, kui hinda õnnestub langetada. See, et ka 2020. aastal Ardus radiaatorid soojaks lähevad, on aga kindel,” ütleb ta.