Are valla talus kasvavad alpakad, loomad, kes surevad üksi olles kurvastusse

Siinsamas Niidu külas hakib Kännu talu peremees Kai äsja valminud köögis alpakadele porgandeid, toas levib mõnus puidulõhn ja kaminas praksub tuli. Rõõsa ja positiivne perenaine Kaja jutustab lahkesti pere tegemistest ja plaanidest uues kodus.

Pärnust pärit Kaja ja norralane Kai otsustasid pärast nelja Norras veedetud aastat jätkata oma elurada Eestis. Väike ja armas maakoht puges nende südamesse kohe esimesest silmapilgust ja nii alustatigi paarkümmend aastat tagasi pooleli jäänud nelja seinaga talumaja ülesehitamist. Märtsi lõpuks oli maja katuse all ning maiks valmis üks tuba, kus esialgu ilma elektri ja veeta elati nii kui muiste. Hetkel on ehitajad tegelemas maja välisfassaadiga, kuid sisetööd nagu seinad, põrandad ja laed on valminud kõik pererahva enda kätetööl. Toimekas Kaja ei pühi kodus ainult ehitusprahti vaid on plaatinud ise ka vannitoa. Kännu talust on pererahval plaanis välja arendada käsitöö ja loomateraapiaga tegelev turismitalu, just see idee oli ka üheks tõukeks leidmaks pesapaik Pärnumaal. Kaja suur käsitööhuvi juhatas ta maailma üht väärtuslikumat villa kasvatava loomani - alpakani. Alpakavill on luksuslik oma peene kiu tõttu, mis võib olla sõltuvalt geenidest 14-24 mikronit. Võrdluseks olgu toodud, et inimese juuksekarva peenus on keskmiselt 64 mikronit. Alpaka villak on hoopis erinev lambavillast, see on läikiv, siidine ja märkimisväärselt pehme. Vill on äärmiselt soojapidav, öeldakse, et isegi 7 korda parem kui lambavill. Samuti on alpaka vill allergiavaba ning soovitav kasutada neil, kes lambavilla ei talu.

Ühisel otsusel, mis oli perenaise sõnul justkui pea ees vettehüpe, otsustati muretseda alpakad ka oma kodu karjamaale, esialgu kolm looma - kaks emast ja üks isane. Pärast Kaja ja Kai põhjalikke koolitusi ja praktikapäevi Inglismaal leiti, et parem, kui karjas oleks pisut rohkem loomi. Ja 11. mail jõudsidki esimesed neliteist alpakat õnnelikult Kännu tallu. Alpakad on karjaloomad ja surevad üksi olles kurvastusse, mistõttu on nüüdseks 21-liikmeline perekond kindlasti väga rõõmus. Karjas on igal loomal oma nimi, välja arvatud ühel isasel, kes oma pimestava ilu tõttu ei ole sobilikku nime veel leidnud. Pererahva sõnul ei ole alpakade pidamine väga keeruline. Nad elavad aastaringi väljas, söövad rohtu ning saavad kõrvale heina ja mineraale. Korra aastas vajavad alpakad pügamist ja iga looma villa hoiab Kaja nende raviomaduste tõttu eraldi. Villast kedratakse puhast lõnga, mis on käsitöömaailmas asendamatu.

Isas- ja emasloomad hoitakse talus eraldi, kuigi tõuküpsuse saavutavad isased alles teiseks eluaastaks teevad nad „tükke" juba varem. Emaste tiinus kestab 11 kuud ja poegi on üks, üliharva ka kaks. Poegimisega saavad loomad iseseisvalt hakkama ja juba 14 päeva pärast on nad valmis uuesti paarituma. Pererahva idee on kasutada loomi tulevikus ka teraapia eesmärgil, selleks on vaja aga loomi veidi rohkem inimestega harjutada. Kännu talu alpakad on toodud suurest farmist, kus inimestega kontakti oli väga vähe. Kai ja Kaja söödavad loomi tihti peost ja kaisutavad kaelast, et iga loom ennast olulisena tunneks ning julgust suhtlemiseks juurde saaks. Enamasti peavad alpakad end väga elegantselt üleval, ka neid ärritades pole karta ründamist või hammustamist. Küll tuleb arvestada kaamellastele omase sülgamisega.

Ettevõtlik ja töökas pererahvas on kuulda võtnud oma südamehäält ja tegutseb ülla eesmärgi nimel. Perenaine loodab väga, et alpaka kultuur saab Eestis rohkem indu ja huvi eestlaste poolt. Et inimesed leiavad omale võimaluse alustada kasvõi 3 loomaga ja seejärel kasvatada karja vähehaaval. Iga algus on raske, aga usume, et nende unistused täituvad ja juba varsti saame me olla külaliseks juba praegu soojust ja positiivsust kiirgavas Kännu talu turismitalus.

• Alpakad (ing. ja hisp. k Alpaca) (ld. Vicugna pacos) on kaamellastest vikunjade kodustatud liik ning neilt saadakse maailma kallimat ja parimat villakiudu. Alpakad on sugulased laamadele.

• Need suursugused loomad elavad 3000-5000 meetri kõrgusel Andide mäestikus Lõuna-Ameerikas, kus nad on kohanenud kuni -30-kraadise temperatuuriga. Tänapäeval leiab neid Ecuadorist, Peruust, Boliiviast ja Tšiili mägedest.

• Täna on alpakakasvatused lisaks Lõuna-Ameerikale ka Uus-Meremaal, Austraalisas, USAs, Lõuna-Ameerikas. Eestile lähim kasvatus asub Soomes, Lätis, Leedus, kus neid peetakse lemmik- ja villaloomadena.

• Sajandeid on alpakad olnud Peruu pühad loomad ning nende villa võisid algselt kanda vaid kuningad. Täna väärtustatakse alpakasid nende allergiavaba, väga soojapidava (soojem kui lambavill), tugeva ja luksusliku kiu pärast.

• Alpaka jaguneb kaheks: Suri ja Huacaya. Esimene on siidjama karvaga ja harvem esinev; Huacayal on soojapidavam karv. Alpakasid on 23 eri tooni valgest mustani ja kõikides pruunides toonides