Arengumaad – mis see meie asi on?
Meie kõigi kohustus on maailmas meeleheitlikes oludes olijaid - kaks miljardit inimest peab saama hakkama ühe euroga päevas - aidata. Üks viis selleks on arengukoostöö. Üheks suuremaks üleilmseks humanistlikuks eesmärgiks on vähendada absoluutses vaesuses elavate inimeste arvu. Kui Eestis loetakse absoluutse vaesuse piiriks 174 eurost kuusissetulekut inimese kohta, siis arengumaades on see 30 eurot. See tähendabki, et põhivajaduste, nagu toit, peavari, haridus ja tervishoid, jaoks jääb umbes üks euro päevas.
On inimlik ja loomulik, et edukamad riigid ja rahvad aitavad kaasa abivajajate arengule.
Üheks selliseks abi ja tuge vajavaks riigiks oli alles hiljuti ka Eesti. Mäletame hästi 1990ndate algust ja seda, kui palju välisabi meie arengule kaasa aitas. Nüüd, kui kuulume maailma mõistes edukate riikide hulka, on meie kord olla toeks teistele. Me ei ole küll veel jõukaima ühe protsendi hulgas, kuid maailma mõttes võib Eestisse sündimist pidada loteriivõiduks.
Viimase aja üheks suuremaks globaalseks kriisiks on praegu Aafrika lääne- ja keskosas kasvav toidukriis. Ameerika Ühendriikide suurusega võrreldaval maa-alal on üle 18 miljoni (!) inimese sattunud eluohtlikku olukorda, sest nende elupaik on kõrbestumise ja teiste loodusliku keskkonna eripärade tõttu muutunud ebasobivaks. Kliimamuutustest tingitud vähese vihma tõttu hävineb viljasaak ja kariloomad surevad. Maailma kõrged toiduhinnad muudavad aga igapäevase söögipoolise üle mõistuse kalliks. Sealsed inimesed ei ole selle olukorra tekkimises ise süüdi ja oleks vääritu lasta inimestel surra rahvusvahelise üldsuse ükskõiksuse tõttu. Välisabi tehnoloogia ja toidu näol saab päästa miljoneid lapsi näljast. Koostöö on arengu võti
Pragmaatiliselt tasub meil aga meeles pidada, et Eesti ei ole üksik saar ookeanis. Näiteks haigused ei tunne riigipiire ja eluohtlikud tõved võivad kiiresti levida üle maailma. Ka Põhja- Aafrika poliitiliste rahutuste järel tõusnud bensiinihind ja kliimamuutuste tõttu kallinenud kohv on tõestanud, kui tihedalt oleme kogu maailmaga seotud ainuüksi oma rahakoti kaudu. Rääkimata migratsioonist tingitud pingetest. Kui me ei hoolitse probleemide lahendamise eest laias maailmas, jõuavad need pigem varem kui hiljem meie koduõuele.
Lahendused maailma valupunktidele ei ole aga kergete killast, sest samaaegselt peab tegelema mitme tõsise küsimusega. Maailmas on arengukoostöö alustaladeks ÜRO liikmesriikide, sealhulgas ka Eesti poolt kokku lepitud aastatuhande 8 arengueesmärki aastaks 2015. Sihtideks on vaesuse ja nälja likvideerimine, laste suremuse vähendamine, inimeste tervise parandamine, alghariduse kättesaadavuse suurendamine, võrdõiguslikkuse edendamine ja loodussäästlikuma keskkonna tagamine.
Eraldi tasub välja tuua vajadust luua naistele suuremaid võimalusi iseenda ja oma kogukonna elu kujundamiseks. Elu on näidanud, et andes arengumaade naistele põllumajanduses meestega võrdse juurdepääsu maale, turgudele ning haridusele suureneb tootlikkus vähemalt viiendiku võrra.
Eesti ja teised riigid saavad kõikide nende probleemide lahendamiseks palju ära teha ja meie ülesanne kodanikena on oma valitud esindajatelt tegutsemist nõuda. Antud rahvusvahelistest arenguabi lubadustest peab kinni pidama. Näiteks on Eesti ÜRO lastefondi UNICEFi kaudu toetanud Elevandiluuranniku vägivallas ja kokkupõrgetes kannatanud lapsi ja naisi ning puhta joogivee puudumisest ja halbadest sanitaartingimustest tulenevate haiguste ohu vähendamist Pakistanis. Aastaid on Eesti riik abistanud ka Gruusiat, Moldovat ja teisi saatusekaaslasi oma riikide ülesehitamisel meie 20-aastase kogemuse põhjal.
Oma panuse annavad ka mitmed vabaühendused. Näiteks on ühendus Damota ehitanud Etioopia vaesesse külla Eesti annetajate toel koolimaja ja ühenduse Mondo kaudu saame oma sõpradele teha eetilisi kingitusi, mille tuluga toetatakse lesknaiste toimetulekut Ghanas. Heategusid ei pea alati rahas mõõtma, aga kõigest 40 euro eest saab Keenias üks laps terve aasta koolis käia.
Muuda ennast, muutub maailm
Me oleme kõik maailmakodanikud. Seda ka siis, kui ei reisi palju ringi. Juba hommikusöögilauas mõjutame oma otsustega maailma käekäiku. Ostes näiteks õiglase kaubanduse märgiga kohvi, teed, banaane või kasvõi šokolaadi, võime olla kindlad, et meie pisikese naudingu nimel ei ole lapsed pidanud istandustes orjatööd tegema.
Ka meie rõivad muudavad maailma. Kui tahame kindlad olla, et meie lemmiksärk toodeti loodusesse ja inimestesse hoolivalt suhtudes, siis võime käia ostmas ökopuuvillast toodetud tekstiilikaupa pakkuvates poodides. Kerge lahendus on ka taaskasutus ning moetrendide jälgijatele pakuvad lahendusi upcycling-tooted. Kliimamuutuste vähendamiseks peame aga muutma oma eluviise säästlikumaks.
See ei eelda sugugi kardinaalseid muutusi või kõikidest mugavustest loobumist. Alustades lihtsatest igapäevastest asjadest, nagu kilekottidest loobumine, elektrienergia säästmine või prügi sorteerimine, anname juba olulise panuse. Suvel võiks auto asemel liigelda ka jalgrattaga.
Peame end eurooplasteks ja hindame neid väärtusi, mis on loonud Eestist meile mõnusa kodupaiga. Kuid selleks, et kõik lapsed maailmas saaksid nautida inimväärset elu, peame üha rohkem suunama oma südame ja teod ka Euroopa kaardi piirjoontest kaugemale.
Arengukoostöö Ümarlaud on arengukoostöös ja maailmahariduses osalevast Eesti 21 vabaühendusest koosnev võrgustik.
