Arstid ei uskunud: Läänemaa naisel avastati ränk noorte inimeste haigus - hulgiskleroos
„Ma olen väga noor inimene," ütleb naerdes 68aastane Anu Mölder, kes põeb rasket kesknärvisüsteemi haigust Sclerosis multiplex (SM). Nimelt kutsutakse hulgiskleroosi noorte inimeste tõveks, nest enim tabab see 20-40aastasi, kirjutab Lääne Elu.
Üheksa aastat tagasi oli veterinaariks õppinud Mölder järelevalveametnik, kontrollis Läänemaa lihatööstuste vastavust euronõuetele. Palju oli arvutiga töötamist ja autoga sõitmist, aga silmad kippusid kergesti väsima ja tee pika päeva õhtuks silme ees lainetama.
„Hakkan meremeheks," rääkis Mölder tookord oma perearstile. Kippus kaduma ka tasakaal, kehas oli rusuv tunne ja pead vaevas õhtuti masendus. Kahtlustati kõrgvererõhutõbe, aga rohud ei aidanud. MRT uuring näitas hulgiskleroosi. Naise vanuse tõttu ei suutnud arstid seda uskuda ja testiti puukentsefaliiti, aga diagnoosiks jäi ikkagi SM. Mölderile selgitati: ravimatu ja raske haigus, lõpp ei ole ilus.
„Tundide viisi ulgusin patja ," meenutab Mölder nüüd. Haiglas olin 10. korrusel, aken käis lahti... Tütar ootas teist last, oli suure kõhuga. Ainult sellepärast ei teinud midagi.
Mölderi sõnul oli kõige raskem aeg esimene ravikord Lääne-Tallinna keskhaigla Sclerosis multiplex'i keskuses. „Seal nägin väga raskeid haigeid, masendunud ja vegeteerivaid inimesi. Minu palatikaaslane oli juba 16 aastat haige olnud, lamas, jalad kõveras, liikumatult. Vaatasin teda ja mõtlesin: kas see on minu tulevik?"
- Anu hakkas haiguse ajal mõtlema ka kehakaalule, et kes teda nii keerata saab, kui ta ise enam ei suuda. Dieedid ja kaalujälgimine ei aidanud, küll aga toidutalumatuse test, mis välistas tema jaoks lehmapiimatooted ning veiseliha - kadusid nii üleliigne kaal kui ka üleliigne isu.
Loe pikemalt Anu loost 19. jaanuari Lääne Elust.
Hulgiskelroos ehk Sclerosis Multiplex
- Sclerosis multiplex on noori inimesi invaliidistavaist kesknärvisüsteemi haigustest ja ka demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum.
- Haiguse käigus tekib autoimmuunne põletik - inimese loomulikud kaitsemehhanismid pöörduvad närvikoe vastu, mis kahjustabki närvisüsteemi.
- Tavalisem haigestunute vanus jääb 20.-40. eluaasta vahele, kuid noorimad haigestunud on 13-14-aastased. Naised haigestuvad kaks korda sagedamini kui mehed. Oma osa etendab perekondlik eelsoodumus.
- Haiguse kulg on tavaliselt vahelduvate ägenemiste ja paranemistega või siis kulgeb krooniliselt ja progresseeruvalt.
- Praegu ei olemas ravi, mille abil oleks võimalik SM täielikult välja ravida.
- SM-i healoomulisi vorme on umbes 20%. Sellise vormi puhul esinevad inimestel aastate jooksul vaid harvad ägenemised, mis reeglina paranevad hästi ning inimene suudab tööl käia kuni pensionieani.
- Umbes 10-20%-l inimestest on halvaloomulise haiguse vorm, mil haigusnähud kiiresti süvenevad ning keskmiselt viie aasta jooksul tekib ka oluline puue.
- Ülejäänud, umbes pooled haiged on nn. tavalise vormiga. See tähendab, et esineb haiguse ägenemisi ja taandumisi, kuid aja möödudes pole taandumised enam täielikud ning võib lisanduda aeglane haigusnähtude süvenemine ilma ägenemisteta (sekundaarselt progresseeruv vorm). Sageli tekib selle vormiga inimestel umbes 15-20 aastat pärast haigestumist töövõime kaotus.
- Enamusel, umbes 85% inimestest algab haigus ägenemiste ning kulgeb taandumistega. Kuid on 15% inimesi, kellel iialgi ühtegi taandumist ei esine ning haigus süveneb pidevalt (primaarselt progresseeruv vorm).
Sümptomid:
Sümptomid sõltuvad kahjustatud piirkonnast.
Kõige sagedasemad algsümptomid on:
- nägemishäired - nägemisteravuse langus, topeltnägemine;
- jäsemete nõrkus;
- tasakaaluhäired;
- käte värisemine;
- tugev pearinglus;
- põie ja soole talitlushäired.
Hiljem avalduvateks sümptomiteks on
- nõrkus;
- peapööritus ja iiveldus;
- spastilisus ehk lihasjäikus;
- valu;
- impotentsus;
- kuulmiskaotus;
- tundehäired;
- kõnehäired;
- dementsus.
