Artur Talvik: filmikaardi tõi Mustlasse kohalik initsiatiiv
Kogu selle projekti Sajandi Sada Võttepaika ideoloogia oli see, et paneme need kaardid väljapoole linnasid, et väikestele kohtadele ka suuremat tähelepanu pöörata. Ma ise elan ka suurema osa ajast maal ja seega on mul selline vastu tuult minek missiooniks. See on plaani osa.
Mustlas tundub elu veel käivat. Ääremaastumine on inimeste peades kinni ja kui inimesed suudavad korraldada sellise filmipäeva keset pimedat talve, siis on kõik hästi.
Meil oli valida, kas panna Viljandimaa filmikaart Karksi-Nuia või Mustlasse. Mustla kasuks kallutas otsuse ikka see, et nii palju filmiinimesi on Mustla kandist pärit. Väga oluline tegur oli ka kohalik initsiatiiv ja Märt Müüri entusiasm.
Olin väga positiivselt üllatunud, et Mustlas toimus terve temaatiline päev ja see oli ka noortele suunatud. Kohale oli tulnud inimesi, kel oli isiklikke mälestusi siinsetest filmivõtetest. Väga äge! Tsiteerides Märt Müüri võib öelda, et Tarvastu on filmivaimuvald.
Vaimsust oli siin tunda küll. Pärast seda üritust ma enam ei imesta, et nii palju filmitegijaid on just Tarvastu kandist tulnud. Samuti oli näha, et filmihuvi on siin endiselt olemas ja siit võib tulla veel vingeid filmitegijaid. Silma jäi näiteks Carl Custav Mäeorg, kes näitas oma videosid.
Filmiaasta koos oma ettevõtmistega on nüüd läbi. Kas on oodata ka jätkuprojekte?
Ma kutsun üles kõiki inimesi tegema igasuguseid filmiteemalisi asju ikka edasi. Näiteks sellesama kaardi järgi võiks teha turismiretkesid ja sõita need kohad läbi, enne vaadata seal kandis tehtud filme jne. Sellist siseturismi võiks arendada. Kui keegi tahab, siis võiks seda ka edasi arendada mõneks arvutipõhiseks asjaks või telefoni äpiks, võimalusi on palju. Natuke oleme arutanud ja mõelnud, et selle kaardi võiks ka elektrooniliseks teha ja panna nt uue Eesti filmi avatud andmebaasi lehele vms.
Aga kõik sõltub vahenditest ja vedaja energiast. Minu põhitegevus on siiski filmide tegemine ja eelkõige pühendun sellele.
Aga me oleme avapaugu teinud ja mul oleks väga hea meel, kui keegi siit jätkaks või seda kas või positiivses mõttes ära kasutaks. Oleks täielik doktoritöö, kui neid olemasolevaid kaadreid hakata võrdlema praeguse maastikuga.
Kuna maastikud on väga muutunud, oleks nende kohtade ülesleidmine keerukas. See on suure tõmbega kaart, detailidesse me väga ei laskunud. Aga seegi oli suur töö, sest Eestis polnud olemas andmebaasi.
Filmiaasta on nüüd läbi, aga vaadake ikka Eesti filme ja tehke seda võimalusel kinos. Viljandi kinoga tegeletakse praegu lausa ministeeriumi tasemel. Kurb on, et kino ennast on väheks jäänud.
Meie, filmitegijad teeme ju filme ikka kino jaoks, et inimesed saaksid neid koos teistega suures saalis võimsate heliefektide ja suure pildiga vaadata.
Millised on Teie varasemad kokkupuuted Tarvastuga?
Peamised kokkupuuted on olnud inimeste kaudu. Rando Pettaiga oleme lausa koos ühes firmas töötanud ja Tõnis Kask huvitub ikka minu tegemistest.
Seekord saatis ta minuga oma tervitused Tarvastu rahvale, kuna ise ei saanud tulla. Märt Müüriga oleme üritanud üht dokumentaalfilmi kunagi käima lükata. Anne Kirsipuuga on ka kunagi maailma asju arutatud. Satun Võrtsjärve äärde harva ja kaardiprojekt oligi ses mõttes tore, et saime mööda Eestimaad sõita ja vaadata, kuidas ta muutunud on.
