Hiljaaegu pöördus aga vallavalitsuse poole AS Elering, kelle hallata on Eesti elektrisüsteemid, ning tegi ettepaneku - kui Aruküla praegune alajaam pärast uue valmimist demonteeritakse, võiks selle maa-ala anda metsloomade haigla jaoks.

Mis on metsloomade haigla?

ELFi loomade taastuskeskuse loomise juht Agni Kaldma ütles Sõnumitoojale, et metsloomade haigla on mõeldud inim­asustusse sattunud ja vigastatuna leitud metsloomade-lindude raviks ning rehabiliteerimiseks: „Metsadesse haigeid loomi otsima ei minda. Ravile tuuakse loomad-linnud, kes on saanud viga liikluses, lennanud näiteks elektritraatidesse või vastu aknaid. Praegu näevad inimesed kusagil vigast kajakat või tuvi ega tea, mida temaga teha."

Metsloomade haigla koosneks hoonest, kus on haiglaruumid, ja väliaedikutest, kus loomi rehabiliteerida. Agni Kaldma selgitas, et eesmärk on loomade ravimine, loodusega harjutamine ning kui on selleks valmis, siis vabastatakse nad uuesti loodusesse. Selleks viiakse nad enamasti sinna, kust on leitud või kus on nende loomulik elukeskkond.

„Me ei kavatse hakata neid koguma ega eksponeerima. See tähendab, et mingit loomaaeda ega vigastatud loomade vanadekodu ei tee - me ei hakka seal pidama loomi, keda hiljem loodusesse lasta ei saa," kinnitas ta.

Küll aga on plaanis pakkuda metsloomade haigla baasil koolidele ja üldsusele erinevaid loodus- ja keskkonnahariduslikke koolitusi. Kuigi loomade hilisemaks toimetulekuks looduses püütakse neid hoida inimestest võimalikult eemal, saab hakata loomi külastajaile näitama video- ja veebikaamerate vahendusel.

Praegu metsloomade haiglat Eestis ei ole. Nigulas on küll taastuskeskus, mida haldab keskkonnaamet, kuid sealt saavad abi vaid esimese ja teise kaitsekategooria liigid. Agni Kaldma hinnangul on Läti piiri ääres asuv Nigula liiga kaugel, et iga kajaka pärast sinna sõita.

Loe pikemalt Sõnumitoojast.