Arula tähistas esmamainimise 594. aastapäeva

Kultuuripärand on oma esivanematelt päritud elutarkus, elamise ja olemise viis, mis teebki ühest eestlasest eestlase. Me ei saa vaimset pärandit kaitsta, nagu mõnda esemelist mälestist. Külapidu, suurim kogukonna kokkusaamine, on hea võimalus meie kõikide mälu värskendada, meie paikkonna ajalugu meenutada, see on parim viis traditsioonide säilitamiseks ja ühistunde loomiseks, nooremate järeltulijate kaasahaaramiseks.

Tänavusele külma ilmaga kevadpeole tuli üle 100 inimese, neist lapsi 20 ringis. Kindlustamiseks vitsutatud suur telk, et tuul seda minema ei viiks, pingid, lõke, tuult trotsiv „sääse suvemaja", käsitöönäitus, ajaloomaterjal ja kõik muu oli külarahval valmis pandud. Oma abikäe peo ettevalmistamisel pakkusid Risto ja Airika, Mauri, Esti ja Juhan, Mart, Aivar, Silvia, Jaak, Eike ja Volli jt. Ahti Tiirmaa tuli väga omapärase pärnapuuga, mille istutasime Lutsu järve kaldale. Jaak Eensalu ja Raivo Paavel olid toonud kaasa omavalmistatud õllenõud ja see siidiselt vahutav märjuke meeldis kõigile.

Õllevalmistajaid kiideti tublisti. Shoutantsijad tõid vallatult rõõmsat külakosti.

Nende juht Aime Vilu pani kogu Arula rahva võimlema ja tantsima. Peolaud kattus nagu muinasjutus kuidagi nähtamatult. Ei puudunud ka omaküpsetatud must leib, mida peetakse Eesti toidukultuuri aluseks, tänapäevaselt oli leiba küpsetatud rosinate ja erinevate seemnetega, kuid nii nagu muistegi - ikka ka koos pekitükkidega. Paljud olid küpsetanud maitsvaid kooke, ja seda oma pere traditsioonide järgi.

Peo naelaks oli Karlssoni meenutav lennuaparaat Paabu juhtimisel, kust visati alla Arula sünnitunnistus. Selle luges ette Mauri Mändoja, lisades olulisi meenutusi Arula ajaloost muinasajast tänapäevani. Rõhutati tähtsamat asjaolu, et alates 20.08.1991.AASTAST, KUI TOIMUS EESTI ISESEISVUMISE TAASTAMINE ON SEE, MIS TOIMUB ARULAS VÕI ÜLDSE EI TOIMU - KÕIK MEIE ENDI TEHA.

Mauri etteastet kuulasid tähelepanelikult nii noored kui ka vanad, sest tema isamaaline, ajalooline ja mõtlemapanev kõne vääris tähelepanu. Suur õnn, et selline inimene oma kogukonnas on tegutsemas.

Arula on õnnelik kogukond, sest meil on noori tublisid liikmeid, meil on parimas eas töömehi, meil on vanemaid, elukogenumaid liikmeid. Külapidu on aga parim viis oma kogukonnale meeldetuletamiseks, kes meie oleme täna ja mis toimus enne meid.

Need olid külarahva mõtted meie peost.