Arvo Maling: Karksi hariduselu tõmbetuultes
Eelmine riigikogu võttis vastu seaduse, mis määras koolide arvu ja piirkonnad, samuti oleksid pidanud 2013. aastal kaotama kõik gümnaasiumid oma koolitusloa, aga uus riigikogu koosseis tühistas need seadusesätted. Põhjuseks on see, et valdu ja linnu on väga keeruline seadust täitma sundida, kuna kohalikku elu korraldab kohalik omavalitsus oma volikogudes iseseisvalt.
Seetõttu on teadus- ja haridusministeerium võtnud hoopis uue suuna, et korrastada haridusmaastikku läbi hariduse rahastamise. Õpetajate palgaraha eraldatakse riigi eelarvest omavalitsustele, kes õpetajatele palka maksavad. Järk-järgult karmistatakse rahastamise reegleid. Palgarahaks jätkub vahendeid siis, kui põhikooli klassis õpib vähemalt 11 õpilast, kuna siis makstakse pearaha tühjade kohtade eest kuni 17 lapseni klassi kohta. Kui klassis õpib 10 või vähem õpilast, siis tühjade kohtade eest pearaha ei maksta. Sellisel juhul tuleb moodustada liitklassid või peab kohalik omavalitsus oma vahenditest juurde maksma. Juba paar aastat ei rahastata liitklasse, mis on moodustatud 7.-9. klassidest. Selle tulemusena väheneb nende klasside eest omavalitsustele üle kantav summa poole võrra.
Käesoleva aasta 1. septembrist kehtestatakse uued pearaha suurused, mis sunnib õpetajatele määrama suurema tunnikoormuse, kui klassis on 11 kuni 21 last. Uue pearahaga, et anda ära õppeprogrammis ettenähtud normtunnid, peab õpetajate keskmine koormus tõusma 24 akadeemilise tunnini nädalas senise 22 asemel. Järgmisest, 2014. aastast soovitakse hakata rahastamisel arvestama koolide vahekaugusi. Praegustes ettepanekutes on kirjas, et 1.-6. klassini peaks õppeasutuste vahekaugused olema vähemalt 6,3 km ja põhikooli viimase astme korral peaksid nad asuma üksteisest vähemalt 11,7 km kaugusel. Kui koolid asuvad lähemal, siis pearaha makstakse ainult selles astmes õppivate laste pealt ja lisaraha tühjade kohtade eest kuni 21 õpilaseni, mis oleks vajalik klassi ülalpidamiseks, enam ei maksta. Vahemaa küsimus puudutab Viljandimaal asuvast 38 koolist 20, sealhulgas põhikooli viimase astme osas ka August Kitzbergi nimelist Gümnaasiumi.
Lisaks arutatakse klassi täituvuse piirangu muutmist. Kui seni oli põhikoolis klassi täituvuse normiks 24 õpilast, siis seaduseelnõu järgi hakkavad tulevikus täituvust piirama ainult tervisekaitse nõuded. Enamus koole on ehitatud vastavalt vanale klassitäituvuse piirnormile - 35 õpilast. Pearaha süsteem soosib suuremaid klasse ja seega on kõik koolid huvitatud klassi täituvuse tõstmisest, mis võib mõjuda hukutavalt linnalähedastele väikekoolidele. Samuti saab riik tulevikus vähendada pearaha, mille tulemusena väiksema täituvusega koolid ei tule enam õpetajatele palga maksmisega toime.
Gümnaasiumite võrgu optimeerimiseks on riik rakendanud kolm meedet. Esiteks panustab riik päris palju raha eraldiseisvate kogu maakonna vajadusi arvestavate riigigümnaasiumite väljaarendamiseks maakonnakeskustesse, soovides nii survestada väljaspool maakonnakeskust asuvaid gümnaasiumeid, kuna riigigümnaasiumid saavad oma optimaalse täituvuse tagada ainult nende arvelt. Samuti pakub ta üle 10 000 elanikuga vallale ja linnale eurotoetust kuus miljonit eurot, kui omavalitsus rajab ise põhikoolist eraldiseisva gümnaasiumi. See on käivitanud suuremates linnades arutelu praeguste gümnaasiumite lahutamiseks põhikoolidest. Teiseks peab alates tulevast õppeaastast iga gümnaasium pakkuma vähemalt kolme erinevat õppesuunda. Õppesuunad peavad üksteisest erinema vähemalt kaheksa kursuse ehk ca 8% võrra, mis tõstab gümnaasiumiastmes antavate tundide arvu ja seeläbi nõuab rohkem palgaraha. Kolmandaks vähendatakse alates 1. septembrist gümnaasiumiastmes õpilase kohta pearaha, mis on järgmisest aastast sama laste arvu juures 13,6% vähem raha gümnaasiumiastmes õpetajatele palkade maksmiseks.
Kõik need meetmed viivad selleni, et põhikoolides, kus on alla 10 õpilase ja gümnaasiumis alla 25 õpilase klassis, ei jätku riigi poolt eraldatud rahast õpetajate palkade maksmiseks. Omavalitsusel jääb siis otsustada, kas ta katab puuduoleva osa oma eelarvest või teeb ümberkorraldusi.
Karksi valla haridusellu lisab tõmbetuuli Tallinnas koolidirektori ametit pidav volikogu liige Hendrik Agur. Volikokku kandideerimise ajal lubas ta võidelda kõigi vahenditega August Kitzbergi nimelises Gümnaasiumis gümnaasiumihariduse andmise eest. Enne volikogu esimehe kohalt tagasiastumist Viljandimaa omavalitsusjuhtidele saadetud kirjas ja nüüd siis eelmises vallalehes kirjutas Hendrik Agur aga risti vastupidist: „Viljandimaa noortel on perspektiivne õppida praeguse hariduskorraldusliku mudeli juures loodavas Viljandi gümnaasiumis. Meie valdade ülesanne peaks olema tugeva põhikoolide võrgustiku arendamine. Tehkem see otsus pigem ise, kui seda tehakse meie eest „kõrgemalt poolt" ja häbistaval moel." Ilmselt tuleb meelemuutust otsida tema poolt peale üht volikogu hääletust öeldud mõttest: „Mees annab oma sõna - mees võtab oma sõna."
Sellele üleskutsele eelmise aasta märtsis vastas paar Viljandimaa omavalitsusjuhti küsimusega, et miks volikogu esimees Hendrik Agur ise ei algata Karksi-Nuias gümnaasiumiosa sulgemist. Selle asemel otsustas Hendrik Agur hoopis taanduda volikogu esimehe kohalt. Kas vallavolikokku kuuluv mees hoiab oma nahka või on mugavam süüdistada teisi ja ise mitte midagi teha? Karksi valla juhtkonna liige, kes ajalehes kirjutab: „Teiste gümnaasiumite pidamine peale Viljandi Gümnaasiumi on perspektiivitu", peaks ometi ju mingeid samme astuma selle mõttetuse lõpetamiseks. Oma ettepanekut võiks ta ka rohkem faktidega põhjendada, kui lihtsalt sabarakuna haridusministeeriumist välja öeldud juhtlauseid korrata. Õnneks on omavalitsuse töö korraldatud nii, et üks Tallinnast tulnud „turist", kellel puudub vähimgi isiklik kontakt vallas toimuvaga, ei saa üks kord kuus volikogus käies kohapealset elu pea peale pöörata. Volikogus ei saa üks liige ütelda, mis on õige ja mis on vale. Volikogus otsustavad rahva poolt valitud liikmed kollegiaalselt, sõltumatult riigi survest, mis on vallale antud momendil parim. Oma ettepanekute läbiminekuks peab saavutama volikogus enamuse. Lisaks peab sellises mastaabis muudatus läbima arengukava menetluse käigus rahvaarutelu, kus samuti tuleb jagada selgitusi. Tänane volikogu ja eelmise volikogu poolt vastu võetud arengukava peavad õigeks ja toetavad põhi- ja gümnaasiumihariduse andmist Karksi-Nuias.
Veel soovitab Hendrik Agur vaadata, kui palju õpilasi jätkab õpinguid kõrgkoolides tasuta riigieelarvelistel kohtadel. Haridusministeerium on viinud läbi uuringu 2008-2010 gümnaasiumi lõpetanute kohta. Sealt nähtuvalt õppis riigieelarvelistel kohtadel peale gümnaasiumi edasi Eestis keskmiselt 51% lõpetanutest. August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi (AKG) vastav näitaja oli 48% ja Gustav Adolfi Gümnaasiumil (GAG) 54%. Üsna võrreldavad numbrid. Sama võib ütelda ka esimesel aastal peale lõpetamist õppimist mitte jätkanute kohta. Eestis keskmiselt ei õppinud nendel aastatel edasi 24%, AKG 26% ja GAG 22% lõpetajatest. Samas paneb imestama eliitkooli GAG tulemus, kus üle viiendiku lastest ei lähe edasi õppima, kuigi koolis on väidetavalt parimad õpetajad ja vastu võetakse ainult väga heade tulemustega konkursi läbinud hästi motiveeritud õpilasi...
Vaadeldes August Kitzbergi nimelist Gümnaasiumi, siis õpilaste arvu poolest on kool 25% Eesti suuremate koolide hulgas. Meie kooli õpetajate palgakulu ühe õpilase kohta on alla Eesti keskmise, platseerudes 210 omavalitsuse seas 38. kohale. 2013. aastal eraldatud palgavahenditest jätkub õpetajatele keskmise palga, 860 eurot kuus maksmiseks. Need näitajad tagavad meie kooli piisava rahastatuse riigi poolt ka tulevikus. Kooli juhtkonnaga on arutatud erinevaid stsenaariume, kui peaks käivituma riigi poolt planeeritavad muudatused, eesmärgiks on tagada põhi- ja keskhariduse andmise jätkamine Karksi-Nuias. Aasta varem kui nõutud said praegused 10. klassi astujad valida kolme õppesuuna vahel. Pidevalt käib töö laste ja lastevanematega õppeedukuse ja koolikohustuse täitmise tagamiseks. Tänane haridussüsteem sunnib panustama eelkõige riigieksamiteks ettevalmistamisele, kuna nendest olenevad edasiõppimise võimalused. Samas koosneb elu siiski paljudest muudest asjades, selleks on AKG-s ja vallas loodud igakülgsed võimalused, et kujundada noorest iseseisev, õnnelik ja elus hästi hakkama saav inimene. Kooli vilistlase ja lapsevanemana võin ma seda kinnitada.
Läti Vabariik kehtestas eelmisel aastal üldise keskhariduse nõude. Meie riik aga liigub selle poole, et vähemalt pool lastest peaks minema peale põhikooli lõpetamist kutsekooli. Lehekülje http://kutseharidus.ee/ andmetel on peale põhikooli võimalik edasi õppida 35 erialal, keskhariduse baasil 137 erialal. Lisanduvad veel rakenduskõrgkoolides ja ülikoolides pakutavad erialad. Põhihariduse baasil ei ole võimalik õppida isegi riigile vajalikke ameteid nagu politseinik, päästja, tollitöötaja. Arusaamatu on riigi suund vähendada võimalusi gümnaasiumites õppimiseks, eesmärgiga vähendada riigi kulutusi. Samas on riigiisad seadnud eesmärgiks üles ehitada teadmistepõhist, kõrgelt tasustatud majandust. Suunates rohkem kui pooled lapsed peale põhikooli õppima ainult 35 erialale, on seda eesmärki raske saavutada.
