Aukodanik Olivia Saar: "Minu süda on Mäetagusel"

Tänavu valla aukodaniku tiitli pälvinud kirjanik Olivia Saar ütles, et on tähelepanust pisarateni liigutatud. „Olen küll juba aastaid eemal olnud, aga mu süda on ikka Mäetagusel ja tunnen end siia kuuluvat.“

Aukodanikuks olemine on Saare sõnul rõõm ja üllatus, aga samas ka tahe midagi kodupaiga heaks ära teha.

„Seostan kodupaika enda jaoks minu kooli, see on mõi-saga, ja ka kalmistuga, kus mu vanemad puhkavad. Küla on minule võõraks jäänud, sest lähedasi mul siin enam pole ja oma kodu, kus nüüd elavad võõrad, võin vaid eemalt vaa-data,“ ütles Saar. Tema sõnul jätab mõis kui valla kultuurisüda uhke ja väärika mulje, jutustades kodupaiga arengust.

Mõisapäeval kinkis Saar raamatukogule oma lapsepõlvest kirjutatud mälestusteraamatu „Humalapuu“, mis sai hiljuti järje raamatus „Kanarbikukartus“. Viimane räägib kirjaniku tööperioodist nõukogudeaegsetes lasteajakirjades Täheke ja Pioneer ning ajalehes Säde. Raamatu põhikoega põimuvad autori pereelu teema, tema isiklikud läbielamised, suhtumi-sed ja arusaamad.

Ehkki ametlikult võiks Saar pensionipõlve nautida, pole ta seda päevagi teinud. TEA kirjastuses lastekirjanduse klas-sikat tänapäeva lasteni toimetav Saar elab kirjastuse töörüt-mis, tehes tööplaane juba 2011. aastaks. Lapsed ning neile kirjutamine või raamatute koostamine on Saare südameasi. Kirjanik soovib, et tal oleks rohkem aega oma kirjatükkide tarvis. Praegu on Saarel pooleli mitme põlvkonna lastele tut-tavate Lõvi Lõrri ja Jänes Jassi päris uute juttude kirjutamine. Sedapuhku seiklevad armastatud tegelased tänapäevas ning uued lood peaksid kaante vahele saama sügisel.