Aukodanik Robert Kasemägi sai nimelise pingi
Kooli direktor Maiu Linnamägi sõidutas päevakangelase treppi, kes oma soliidset iga arvestades üsna krapsakalt trepist üles astus. Seal tervitas ta kõiki ootajaid kättpidi ja igaühele oli lausuda mõni hea sõna. Vihmast ei saanud lasta end häirida, sest nimeline pink ootas avamist. Märjamaa ettevõtjad Raul Roosileht ja Andrus Soomre olid valmistanud ilusa laiadest tammeplankudest pingi, mis oli kaunistatud lopsaka rosetiga. Robert Kasemägi võttis pingil istet, süli lilli täis ja fotoaparaadid hakkasid välkuma.
Edasi mindi kooli saali, kus tervitussõnu laususid Rapla maavanem Tiit Leier ja Märjamaa vallavanem Villu Karu. „See pink jääb püsima pärast sind. Oled olnud kooli juures nii mõtte kui teoga: olid kooli loomise mõtte andja ja kauaaegne õpetaja. Sinu õpilased on sinult kindlasti palju õppinud," lausus vallavanem. Sooja pleedi kinkis Märjamaa rahvamaja, sest Robert on alati olnud koos rahvaga.
Päevakangelane oli rõõmus nagu alati ja väga jutukas. Robert meenutas, kuidas ta sõja ajal Venemaalt Eestisse tuli ja Venemaa lume enne Eestisse astumist jalgadelt pühkis. Humoorikalt rääkis ta, et otsis maal elamiskohta ja leidis Märjamaal sobiva krundi.
Alevivalitsusele saadetud kirjas küsis ta, kas võtaksite siia elama ühe mehe, kes muud tööd ei tee, kui mängib pilli. Vastus tuli umbes samas stiilis: et tulgu aga, siin pole sellist varem olnud. Robert räägib inimestest vaid head ja tänulikult meenutas ta kõiki abilisi, kes aitasid majja voolu ja krundile kaevu saada.
„Mul on elus vedanud. Mul on alati olnud hea tuju, positiivsus aitas ka vähist võitu saada. Selle mälestusmärgi üle kooli juures on mul väga hea meel. Teise (mälestuskivi) soetasin endale ka, aga elu läheb veel edasi. Ta on nii kaua läinud, et on vist minuga harjunud," lõpetas Robert Kasemägi humoorikalt.
Robert Kasemägi on sündinud Venemaal Peterburi lähistel. Muusikahuvi on tal olnud lapsest peale. 8aastaselt meisterdas ta endale vankrimäärde kastist ühekeelelise kitarri, millel sai ka viisi mängida. Iseseisvalt õppis mängima klaverit ja bajaani. 1937.aastal sai ta õppida viiekuulistel koori- ja orkestrijuhtide kursutel, kus valmistati ette isetegevuskollektiivide juhte. Keskkooli lõpetas ta kiitusega ja õppis 1939-41 instituudis bioloogiat ja geograafiat. 1942. aasta talvel sõitis pere Eestisse.
1946 astus Robert 26aastasena konservatooriumi ettevalmistuskursusele, kui seal kuulutati välja täiendav vastuvõtt kõikidele erialadele ja lõpetas aastal 1953.
1950.aastal alustas ta metsasarvemängijana Estonia teatri orkestris, kus töötas seitse aastat. Järgnes 12 aastat ERSOs, kus ta oli metsasarverühma kontsertmeister.
1958-1998 oli Kasemägi Otsa-nimelise muusikakooli õpetaja ja osakonnajuhataja. Tema käe all on õppinud paljud tänased mängijad ja Kasemäge nimetatakse Eesti metsasarvemängijate sõjajärgse koolkonna kujundajaks.
„Minu õpilased on ühte nägu mänguoskuste ja tõekspidamiste poolest," ütles Kasemägi Märjamaa Nädalalehele antud intervjuus pärast oma 80. sünnipäeva.
Õpetaja usub, et on suutnud panna oma õpilased muusikat austama ja armastama, panna nad harjutama ja tahtma saavutada taset, mis tagaks orkestris töötamise õiguse.
Märjamaa muusikakoolis töötas ta kooli algusest 1988. aastal kuni 1. septembrini 2009. Laupäevasel kontserdil soleeris ka viimane õpilane Taavi Vesinurm. Robert on aastate eest juhatanud Märjamaa puhkpilliorkestrit ja mängis seal kõrge eani. Oma panuse eest kohalikku ellu nimetati Robert Kasemägi 2009. aastal Märjamaa valla aukodanikuks.
Laupäeval tähistati maestro sünnipäeva puhkpillimuusika kontserdiga Märjamaa rahvamajas. Sportliku olekuga päevakangelane astus saali ja võttis aktiivse suhtlemisega korraks juhtimise üle. Musitseeris Märjamaa väike puhkpilliorkester, maakonna noorte puhkpilliorkester ja maestro kunagised õpilased Otsa-koolist - laval oli 11 metsasarve. Repertuaaris olid mitmed Robertiga seotud lood.
