Automudelistide võistlusreis Chicagosse
Lend, mis algas Riiast Kopenhaagenisse ja sealt edasi Chicagosse, kestis üheksa tundi. Minu jaoks oli see üldse esimene lennureis. Kõik sujus väga hästi. Muidugi, ajavahe oli kaheksa tundi, mis vajas natuke harjumist. Kohe, kui lennujaamast õue saime, tundsime sooja suveilma, mis oli kõik päevad 22°-28°C.
Lennujaama tuli meile väike buss vastu, mis sõidutas meid umbes 30 km kaugusele linnaossa – Oakbrooki hotelli. Majutasime end sisse ja järgmisel hommikul sõitsime võistlusrajaga tutvuma. Kuna me jõudsime USA-sse kaks päeva enne võistlusi, siis sai ka enne trenni teha. Võistlused kestsid kaheks päeva. Hommikul hotellist ärasõit 7.30 ja õhtul tagasi kell 23. Ükspäev isegi kell 2 öösel. Ja nii iga päev. Selle tulemuseks oli mul paarissõit Kaiar Tammelehega klassis PR-24 31. koht 48-st võistlejast, klassis ES-32 50. koht 91-st võistlejast ja klassis ES-24 59. koht 100-st võistlejast. Einar Viira sõitis vastavalt 45; 54; 58. ja 62.-le kohale. Võistlejaid oli kokku umbes 120, 16 riigist.
Aga selle pingelise aja jooksul leidsime ka aega Chicagos käia. Linn oli ilus ja puhas ning enamuses ainult „pilvelõhkujad“. Kõndisime Milleniumi pargis ja Michigani järve ääres, mis on suur nagu ookean. Ja inimesed olid kõik väga lahked, abivalmis ja viisakad. Peale selle ei ole ameeriklased sugugi paksud, nagu arvatakse. Samuti olid hinnad kaubanduses meile vastuvõetavad. Imelik oli aga see, et Oakbrookis ei olnud üldse kõnniteid, seega ei näinud me ka inimesi jala kõndimas, kõik sõitsid autodega. Viimasel päeval tehti meile kõigile kordaläinud ja pingelise kaheksa päeva võistluse lõpetamiseks ühine õhtusöök. Sellele järgnes viimane öö hotellis ja hommikul sõitsime lennujaama, et siis juba koju lennata.
Kurb oli maha jätta 28°C sooja ilma.
