Ikka ja jälle on kohalike omavalitsuste ees küsimus, miks kärbitakse, miks kohaliku elu korraldamise õigusi ja omavalitsuste võimet järjest ahtamaks surutakse? Kord kõlbab põhjenduseks üleilmne majanduskiis, kord riigieelarve suuremad vajadused. Praktika näitab, et aegajalt kõlbab põhjenduseks ka tugevama õigusega kohapeal tehtud "valede valikute" eest kaitsmise vajadus. See ei ole hea lahendus sest nii ei õpi meie ühiskond demokraatia toimimiseks hädavajalikku iseotsustamise õigust ja vastutust kandma. 

Uute kärbete kavandamise asemel tuleks esmalt taastada kohalikele eelarvetele laekuva üksikisiku tulumaksu osa ning tulude ühtlustamise vahendid. Summaliselt tooks see kohaliku elu korraldamiseks aastas tagasi ligi 50 miljonit eurot, sealhulgas tulumaks 30 ja tasandusfond 20 miljonit.

Majanduslanguse, tulumaksuosa vähendamise ning tasandusfondi kärpimise  tulemusel on kohalike omavalitsuste tulubaas 2010. aastal, võrreldes 2008. aastaga vähenenud 901,4 miljonilt eurolt  742,5 miljonile eurole ehk 18,4%. Kukkumine on nii sügav ja taastumise tee nii vaevaline, et sellest välja saamiseks tuleb kõigi hea tahe ja positiivne energia käiku panna.

Seetõttu kutsun kõiki poliitikuid järele mõtlema, kuidas ühiselt tsentraliseerimise illusioonist välja tulla. Kindlasti on üheks heaks võimaluseks teha seda Riigikogu kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühmas. Aga mitte ainult. Kõigi erakondade omavalitsuspoliitikutel on siin oma kaalukas sõna sekka öelda.