Baltica folkloorifestival jõuab Iisakusse: huvilised saavad meisterdada karjapasunat ja kuulata kohalikke pulmalaule

Baltica on rahvusvaheline folkloorifestival, mis viiakse läbi igal aastal järgemööda kolmes Balti riigis. Esimene festival toimus Leedus juba aastal 1987. Baltica festival hoiab kultuuritraditsioonide paikkondlikku eripära ja tutvustab rahvalaule, -tantse, pillimuusikat, käsitööd ja traditsioone nende autentsetes vormides. Väärtustatakse inimkeskset tegevuses osalemist, mitte välist vaatemängulisust. Baltica esindab meie riiki CIOFFi folkloorifestivalide maailmakalendris ning festivalile on omistatud CIOFFi sertifikaat, mis on suureks tunnustuseks festivali korraldavale riigile.

Selle-aastase festivali tunnuslauseks on valitud Eesti vanasõna „Igal linnul oma laul". Festivali kontserdid leiavad aset Tartus, Tallinnas, Sangastes ja Iisakus. Iisakusse on kõik folkloorihuvilised oodatud 5. juulil. Tegevust jagub terveks päevaks ja mitmesse paika - on põhjust külastada nii muuseumi, kirikut, rahvamaja kui gümnaasiumi. Oodatud on nii suured kui väikesed.

Festivali kordaminekuks võib iga soovija ka oma väikese panuse anda. Õhtuse kontserdi ajal viib Iisaku Muuseum läbi paelapunumise töötoa. Selleks ootame kõiki, kel kodus üleliigseid lõngajääke, neid festivali töötoa jaoks annetama. Nii saavad uue elu kodus mõttetult kapiruumi raiskavad ülejäägid. Teie annetused võetakse tänuga vastu Iisaku Kunstide Koolis ja Iisaku Muuseumis. Kaugemalt rahvas võib oma lõngakerad kaasa võtta 9. juunil Iisaku laadale tulles, sest just muuseumi ümber laat ju toimubki. Palve on muidugi, et lõng oleks koidest vaba: need putukad on suureks ohuks hoolega hoitud museaalidele.

Baltica Virumaa päev Iisakus 5. juulil 2013

11.00 Loeng Iisakumaa poluvernikutest (Iisaku muuseumis) - Anne Nurgamaa räägib, kes nad on, kas neid on veel praegugi ja milline on nende kultuur.
12.00 Iisaku pulmalaulud (Iisaku muuseumi õues) - kõnelevad ja laulavad Janika Oras ja Timo Kalmu.
13.00 Loeng Iisaku kihelkonna rahvarõivastest (Iisaku muuseumis) - kujunemisest ja muutustest teeb ülevaate Kaili Maasikmäe.
14.00 Isuri, vadja, vanausuliste rahvalaulud ja vaimulikud värsid (Iisaku kirikus) - vähetuntud rahvakillu laule vahendab folklooriansambel Suprjadki.
15.00 Lastepidu (Iisaku gümnaasiumi hoovis) - kaasategemist kogu perele.
16.00 Loodusretk - huvilistega käib ringi Iisaku Loodusmaja. Retk algab loodusmaja juurest.
16.00 Käsitöölaat ja õpitoad: karjapasuna meisterdamine - Kalju Luuk; roopillid - Ervin Lember; paelapunumine - Liivi Mölder; klaasimaal rahvuslikel motiividel - Iisaku Kunstiklubi.
19.00 Pärimuspidu (Laululaval) - osalevad India, Jordaania ja Läti ning peamiselt Virumaa rühmad ja pillimehed. Peojuhid Merle Pikhoff ja Andreas Nagel. Järgneb tants pillimeeste järgi. Virumaa päev langeb ajaliselt kokku vana kalendri jaanipäevaga.
Pärimuspeol astuvad üles:
Lahemaa rahvamuusikud, Iisaku rühmad: Silmaline, Tantsuking ja Tantsutikker, Hõpõhelme' ja Meremäe mehe', Virumaa noored pärimusmuusikud, Kadrina Kadrid, Tartu II Muusikakooli kandleansambel, Maatasa, Nuckö Folkdans, Suprjadki, TLÜ ja EMTA tudengid, Shrustii Multicultural Centre (India), Gholzlan Al-shmal folklore group (Jordaania), Läti folkloorirühm, Läti pillimehed Peteris Verebs ja Antons Rutka.