Beebikool aitab ruttu suureks kasvada!
See on beebikool. Mitte, et ma beebi oleksin, ei - nimi on lihtsalt selline. Koolil on teine nimi ka - Trikatrei, ja emme teab, et tädi Kristi Tuhkanen veab seda meie Ülenurme Pere- ja noortekeskuses juba mitmeid aastaid.
Kui me sügisel alustasime, siis olime ikka täitsa beebid veel. Tädi Kristi pani meid koos emmedega ringikujuliselt istuma ja hakkasimegi laulma. Mis siis, et eriti ei osanud. Ega emmed ka osanud, aga nad õppisid kiiresti. Laulsime tutvustamise laulu, tervituse laulu, aastaaegade laulu ja veel igasuguseid laule. Plaksutasime, patsutasime, paitasime ja kõditasime. Helistasime ja kõlistasime igasuguseid pille ja palle, lugesime salmikesi ja tantsisime koos emmedega. Eriti lahe oli üks autosõidu laul, kus me istusime väikeste vaipade peal ja emmed vedasid meid.
Jõulude ajal oli meil pidu. Tädi Kristi jagas kingitusi ja tundsime ennast lihtsalt mõnusalt. Umbes selleks ajaks teadsin juba kõiki laule ja tantse ning emme, va kavalpea, kasutas seda ära siis, kui mul näiteks eriti söögiisu ei olnud või lihtsalt kehv tuju oli. Võttis kätte ja hakkas järjest beebikooli laule läbi laulma. Sellega olid nii isu kui ka hea tuju jälle tagasi.
Kevadepoole olime juba täitsa suureks kasvanud ja nii mõnigi meist õppis kõndimise ära. See oli eriti naljakas, kui mõnikord tõime emmed beebikooli, et nad laulda ja tantsida saaksid. Meil ju ei olnud selleks aega. Meil oli vajaavastada igasuguseid kappe, riiuleid, muusikariistu ja diivanitaguseid. Õnneks meie tublid emmed laulsid ja tantsisid sel ajal.
Meie kooliaasta lõppes vägeva piknikuga, kus olid koos kõik beebikooli lapsed, emmed-issid, õed-vennad, tädid ning pikk piknikulaud. Saime ringi joosta, palli mängida, mullitada ja maiustada.
Ilusat suve meile, ja - sõpsid, sügisel näeme!
Rico-Remy mõtted tähendas üles tema ema EILIKA MANGLUS
