Brüssel uskus siiski... Veel kord veest
HVT võttis uurida, kuidas on asjalood kulgenud. KIK-i (SA Keskonnainvesteeringute Keskus) poolt seati rahastamistingimuseks (tol hetkel oli projekti arvestuslikuks maksumuseks ligi 400 miljonit krooni), et vähemalt kaks kolmandikku selle paikkonna kinnistuomanikest annab projektile oma toetuse. Vald esitaski KIK-ile vastavad dokumendid.
Vastab OÜ Strantum spetsialist Indrek Väärtnõu:
Kas nüüdseks on KIK-i toetusrahad trasside rajamiseks olemas?
Selles piirkonnas on ligi 3500 kinnistut. Meil oli vaja rahastamiseks saada vähemalt 2/3 omanike toetus ja selle me ka saime.
Esitasime KIK-ile vastava aruande. KIK-ist tuli neil päevil kinnitus, et meie taotlus on aktsepteeritud ja projekti rahastamisperioodi pikendatud 2014. aasta lõpuni.
Selleks ajaks peavad kõik tööd tehtud olema.
Kas midagi on juba ka teoksil, nii mastaapse ettevõtmise jaoks ei ole 2014 enam sugugi kaugel?
Praegu on koostamisel kolm projekti, kaks torude vedamiseks ja üks reovee puhastusprojekt.
Järge ootab omanikujärelevalve lepingu sõlmimine.
Mis läheb projekt maksma vallale, mis valla kodanikule?
Kokku on projekti maksumus 24 miljonit eurot, millest vald peab tasuma 16%. Valla kodanikule hüvitatakse liitumistasu vastavalt kehtivale korrale, mittekodanikule, kel antud piirkonnas kinnistu, maksab liitumine 383 eurot.
Kas inimene peab ka ise midagi tegema, et projektiga liituda?
Praegu saadavad projekteerijad inimestele kirju palvega näidata, kuhu maaomanik sooviks liitumispunkti. Nendele kirjadele paluksin vastata - pärast on ümberehitust keerulisem ja kallim teha, kui kohe kõik õieti lahendada. Kes kirja pole saanud või on muid probleeme, võib ühendust võtta minuga aadressil indrek.vaartnou@ strantum.ee. Koos leiame ikka lahenduse.
Kui mõni elanik ei soovi ühineda, arvab näiteks olemasoleva lahenduse odavama olevat?
Kedagi ühinema ei sunnita, võõra maa peale vägisi ei minda. Mis hinda puutub, siis ega olemasolevad veetrassid ega kaevud kuskile kao. Ka kõik seni olemasolev jääb toimima. Inimesel tekib lihtsalt valikuvõimalus, millist vett kasutada.
Veevärgi vett näiteks majapidamises, kaevuvett aga aia kastmiseks. Aga kanalisatsioonita see piirkond enam areneda ei saa. Mitukümmend aastat tagasi rajatud reoveesüsteemid on kõik aegunud.
Ja iga inimene peaks mõtlema ka tulevikule - kui tema ei taha veevärki, tahavad ehk tema lapsed.
Kinnistu väärtus veetrassidega liitudes tõuseb igal juhul. See on tulevikku suunatud projekt, mille me Euroopa Liidu toetusrahaga valmis ehitame.
Vastukaja
Tere hr Ülo Russak
Kirjutan Teile seoses eelmises Harku Valla Teatajas ilmunud joogivee artikliga. Kas Te üldse enne artikli kirjutamist uurisite toodud andmete õigsust joogivee kvaliteedi osas? Meie (Kumna küla elanikud) teame, et Kumna joogivesi ei ole joogikõlbulik (Colibakterite arv nulli asmele 35), aga samas selle jaoks, et veekvaliteeti parandada pole keegi midagi ette võtnud. Vastust ootama jäädes,
SIRJE NIRK
Vastab OÜ Strantum vee- ja kanalisatsiooniosakonna juhataja Vaido Valing
Kumna asula ühisveevärk kuulub Harku vallale. Selle piirkonna vee-ettevõtjana võttis OÜ Strantum 1.08.2011 Harku vallavalitsuse soovil Kumna ühisveevärgi opereerimise üle seniselt operaatorilt AS-lt Metsaküla Piim. 6. oktoobril 2010 võeti OÜ Strantum tellimusel Kumna puurkaevpumplast Terviseameti Kesklabori poolt joogivee proov, mille analüüsitud näitajad vastasid joogiveele esitatud nõuetele. Tavaolukorras kontrollitakse sellise tarbimismahuga asulate joogivett kord aastas ning järgmine korraline Kumna joogivee kvaliteedinäitajate kontroll oli planeeritud käesoleva aasta III kvartalis.
1. mail pöördus meie poole Kumna elanik, kelle tellimusel oli AS Tallinna Vesi laboris teostatud Kumna joogivee analüüs, mille tulemused olid ärevusttekitavad, sest analüüsi tulemusel avastati võetud proovist Coli-laadseid ja Eschericia coli baktereid. Paraku ei olnud antud analüüs esinduslik, sest proovivõtjal puudus vajalik atesteering. Küll aga oli kliendi poolt esitatud analüüs piisavaks aluseks meiepoolse analüüsi tellimisele, mille proovi võtjaks ning teostajaks oli taaskord terviseameti kesklabor. Proov võeti Kumna asulat joogiveega varustavast puurkaev-pumplast ning analüüsi tulemusena selgus, et vees esineb enterokokke.
Tegemist ei ole otseselt haigusetekitajatega, kuid näitaja on indikaatoriks, et joogivees võib esineda Escherichia coli-st vastupidavamaid haigusetekitajaid ning seega on olemas oht inimeste tervisele. Analüüsi tulemustest teavitati elanikke ja terviseametit. Ühtlasi saadeti terviseametile ülevaade tekkinud olukorrast ning meetmetest selle lahendamiseks. Toimus ka kohtumine terviseameti esindajaga.
Pärast analüüsitulemuste selgumist viidi OÜ Strantum poolt läbi intensiivne vee pumpamine puurkaevust ilma seda ühisveevärki juhtimata. Pärast mainitud tegevust 19.05. võetud joogivee mikrobioloogiline analüüs vastas nõuetele. Lisaks võeti meie tellimusel proov ka 23.05., kuid selle tulemused ei ole käesoleva kirja kirjutamise ajaks minuni jõudnud. Kuna hetkel on alust arvata, et probleem joogivee kvaliteediga on põhjustatud puurkaevu konstruktsiooni ehitusveast või amortiseerumisest, mis võimaldas kevadisel sulaveel puurkaevu sattuda, siis edasise tegevusena on Strantumil plaanis puurkaevu uuringu ja rekonstrueerimisprojekti tellimine.
Uuringu ja projekti koostamise käigus selgub ka järgnev tegevusplaan ning ajakava. Lõpetuseks sooviks siiski rõhutada, et antud juhul ei olnud tegu OÜ Strantum poolse tegevuse või tegevusetusega, mis põhjustas joogivee halva seisukorra, vaid ootamatu olukorraga, mille võimalikult kiireks lahendamiseks tehakse kõik vajalik ja võimalik.
