Comeniusega Rumeenias: taaskord avardus maailmapilt
Reisi ilmestasid pikad lendudevahelised ooteajad, sest otseliini linna nimega Iaşi pole veel loodud. Sestap saime teha põhjaliku tutvuse Varssavi ja Bukaresti lennujaamadega. Neist esimene oli tüüpiline kaasaegne eurolennujaam.
Bukaresti lennujaam, kus tuli veeta osa ööst nii sinna kui tagasi tulles, oli hoopis midagi muud. Lennujaam oli täis rohelisi turvatöötajaid. Tundus, nagu oleks igal neist veel oma turvatöötaja, keda jälgida. Valgesse riietatud koristustööde brigaad muudkui askeldas öö läbi oma lappide ja puhastusmasinatega edasi-tagasi. Rumeenlased armastavad Vivaldit. Tema „Aastaajad" võttis meid vastu Bukaresti lennujaamas, saatis meid lennuoote ajal öösel, iga hommikusöögi ajal hotellis ja oli viimane, mida kuulsime Rumeeniast lahkudes lennuväljabussiga lennuki juurde sõites.
Järgmise päeva ennelõunal jõudsime sihtpunkti Iaşi. Kui matsuvad põsemusid olid antud, pakkisime end autodesse ja sõitsime vastu uutele kogemustele.
Lapsed võõrustajate poole Targu-Frumosis, õpetajad linna esimesele projektikokkusaamisele. Kirde- Rumeenias asuv Iaşi on endine Moldova piirkonna keskus ja Rumeenia esimese ülikooli asupaik.
Praegugi on linnas rohkelt erinevaid ülikoole. „Ceausescu-aegne" ehituskultuur on jätnud suured kolemajad ja viletsa infrastruktuuri, linna ümber maal on au sees vikat ja hobune. Kuid on ka mitmeid uhked ehitisi, eeskätt tohutult suur kultuuripalee, paljud kirikud ja katedraalid.
Linnatänavail askeldavad lapskerjused ja sandid ning samas on abivalmid inimesed, kes sind heas inglise keeles aidata oskavad.
Projektikohtumise märksõnad olid tohutu külalislahkus ja imekaunis loodus. Partnerkoolis Targu-Frumosis võeti külalisi vastu traditsioonilise soolaleivaga, õpilased olid meisterdanud plakateid, kaunistusi, kingitusi. Kool ise oli hubane ja läikis kui prillikivi. Kõigest oli näha, et inimesed on näinud vaeva ja annavad endast parima, et sealt maalt lahkutaks vaid heade mälestustega. Külalisi sõidutati kohtadesse, kus kohalikud isegi polnud varem käinud, seda eeskätt majanduslikel põhjustel. Siiski polnud see pelgalt lõbureis.
Kuna tegemist oli Comeniuse projekti viimase ühise kokkusaamisega, siis toimusid kokkuvõtvad ettekanded tehtud töödest, arutati aruandlusega seonduvat ja viimaseid tegevusi, et projekti ametlik pool igati korralik saaks. Õpilased tegid tutvust Rumeenia kooliprogrammiga, käies koos võõrustajatega erinevates tundides. Võõrkeelset suhtlemist jagus hommikust õhtuni. Lõpuüritus oli emotsionaalne ja pisaraidki voolas. Võõrustajad olid iga külalisriigi jaoks selgeks õppinud tuntud laulu või tantsu.
Taaskord oli avardunud maailmapilt, tutvust tehtud erinevate kultuuridega, saadud uusi kogemusi ja leitud sõpru teises ilmaotsas. Varem või hiljem saavad õpilased aru, millise õnne ja võimalusega nad koos olid. Ehkki projekt pole veel päris kaante vahele saanud, annab see indu ka tulevikus sarnaseid töid ette võtta. Tänud kõigile, kes projekti õnnestumisele kaasa on aidanud.
