Kivirähk võrdles valimisliitude tekitatud fenomeni Roheliste fenomeniga. „Kui nad said korra parlamenti, siis pärast seda viisid ka teised erakonnad oma programmi rohelisi teemasid,“ rääkis sotsioloog. Ta pidas iseenesest saavutuseks juba seda, et tänu valimisliitudele hakati rääkima kodanikuühiskonna kaasamisest.

Kivirähki sõnul ongi valimisliidud teistmoodi ühendused kui erakonnad, sest neid ei ühenda üks ideoloogia. Ta lisas, et nüüd oleneb valimisliitudest endist, mis neist edasi saab ja kuidas jätkub nende asumiseltside koostöö pärast valimisi.

„Valimisliitude trump oleks olnud ukselt-uksele käimine,“ ütles Kivirähk. „Omade naabrite häälte kokkukorjamine oleks olnud põhiline, sest erakondade reklaamidega ei suudaks nad võistelda.“

Kuigi Keskerakonna kampaania hind oli kõrge, märksi Kivirähk, et IRLi ja Reformierakonna kampaaniad polnud samuti väga odavad.

Tallinna volikogu koosseis on veel lahtine

Kivirähk tõi välja, et kui kandidaatide seas ei oleks olnud peibutusparte, siis oleks pilt Tallinna volikogus kindlasti teistsugune. Ta märkis, et näiteks üheksast Reformierakonna valitud volikogu liikmest ei lähe sinna ilmselt minna ükski. IRLi esindajatest lähevad ehk Kalev Vapper ja Tarmo Kruusimäe. Keskerakondlastest sai 19 häälega volikokku Daisy Järva.

Tallinna volikogu 79 kohast sai valimsitulemuste põhjal Keskerakond 46, IRL 16, Reformierakond üheksa ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond kaheksa mandaati.

Saates arutati Keskerakonna võidu tagamaade üle ning analüüsiti, mis konkurentide kampaanias puudu jäi. Kas Eerik-Niiles Krossi vastandumine Edgar Savisaarele ning korruptsioonile rõhumine ei olnud valija jaoks piisavalt köitev teema? Miks on ikka veel Eesti erakondade tegevuses tajuda russofoobiat? Mil määral hakkavad IRL ja Reformierakond kulutama riigi raha, võttes eeskujuks Keskerakonna ning linna rahakotist kampaaniakulutuste kinni maksmise? Miks valimisliitude tulemus jäi kehvaks?