Vahetult enne oktoobrikuiseid valimisi lahvatas Kuressaares kohaliku tähtsusega skandaal. Tuntud kuressaarlase Ülo Roosi rajatud dendroparki linnale kuuluval maal Tuule tänaval rüüstas tundmatu pahategija, kes esiti ütles Roosile, et tal on olemas ka linnavalitsuse heakskiit.

Ent linnavalitsuse esindaja kinnitas kohe, et luba puude mahavõtmiseks pole antud ja linnavalitsus algatas asja uurimiseks väärteomenetluse.

Väärteomenetluses selgus teo toimepanija, 1972. aastal sündinud Ivo, kes tunnistas süüd, kahetses tehtut ja nõustus korvama tekitatud kahju. Ivole mõisteti kiirmenetluse korras 200 euro suurune rahatrahv ning ta on kohustatud hüvitama linnale tekitatud varalise kahju summas 650 eurot.

Selle eest korrastatakse allesjäänud kännud ja istutatakse asemele uued puud, kinnitas Liise Kallas. “Praeguse seisuga on rahatrahv tasutud ja makstud on ka osa kahjutasust,” ütles Kallas. “Ülejäänud summa tasumiseks on koostatud maksegraafik.”

Väärtegu menetlenud linnavalitsuse heakorrajärelevalve spetsialisti Karel Kooviski hinnangul sai menetlus loodetud lahenduse. “Sellistesse tegudesse suhtume alati täie tõsidusega,” kinnitas Koovisk, kelle sõnul kuulati dendropargiga seoses üle mitu ümberkaudset inimest.

Oktoobris toime pandud teo ümber keerleb hulgaliselt jutte ja versioone, neist kõige intrigeerivam on, et Ivo oli väidetavalt vaid käsutäitja. Ivo ise kommentaare jagada ei soovinud.

Dendropargi rajaja Ülo Roos väitis varem Saarte Häälele, et puude mahasaagimise võis vaate avardamise eesmärgil tellida tema naaber. Ajakirjanik vestles ka naabriga, kes eitas juhtunuga igasugust seost. “Minu vaadet need küll ei seganud,” kinnitas ta. Roosi süüdistust pidas ta absurdseks.

Ülo Roosi arvates rääkis teo tellija saagijale, et Üloga on juba kevadel kõik kokku lepitud ja töö tuleb ära teha. “Et ma tõepoolest ei näinud kedagi, saepide peos, tegutsemas, vaid nägin seda, kuidas inimene saetud oksi lõkkeplatsile tassis, palus linnavalitsus nimesid esialgu mitte mainida,” ütles Roos.

Seejärel käis Ülo koos abikaasa Annega linnavalitsuses ütlusi andmas. Umbes kuu aega hiljem helises ühel õhtul Rooside uksekell. Seal seisis saagija, kes palus tehtu pärast südamest vabandust. “Andsime talle andeks,” kinnitas dendropargi rajaja.

“Soovime, et see lugu oleks õpetuseks kõigile teistele — olenemata motiivist, on võõraste puude kahjustamine või raieloata saagimine-lõikamine üsna kallis lõbu,” avaldas Liise Kallas lootust, et selliseid juhtumeid rohkem ette ei tule.