Eakate aasta algas kübarapeoga
Päike näitas üle hulga aja oma rõõmsat nägu, linnukesed olid söögilaua juures ja koer ka juba üleval. Lasin koera õue, panin kohvivee käima ja kutsusin abikaasa kohvile. Kohvilauas tuligi välja, et täna on eakate klubi kübarapidu.
Abikaasa hakkas otsima kübarat, mina otsisin paremat lipsu. Olles ennast valmis seadnud, läksime ootama bussi. Korjanud bussi rahvast täis, suundusime Koksvere poole.
Maja oli mõnusalt soe ja rahvas kogunes. Perenaised kutsusid kohe lauda. Auravad vaagnad verivorsti ja hapukapsaga tulid kui imeväel lauale. Vallavanem Tarmo Riisk soovis meile head pidutuju ja head uut aastat!. Täna võis veel soovida. Lauale toodi glögi ja Valja Puksa oli küpsetanud igasuguseid kooke ja vahukooretorti. Kõik laual olnu oli väga maitsev, aga ega tühjaks ei jõudnud süüa, järjest toodi juurde. Nii algas pidu suure söögiga.
Olles kõhud täis söönud, võttis Imaverest kutsutud Maive Loorits peo juhtimise üle. On inimesi, kes lihtsalt kas laulavad või mängivad. Rahvas võtab osa, kuid ega õiget vedu ei ole. Seekord oli kõik teisiti. Juba esimestest akordidest sai rahvas hoo sisse. Paljud tantsisid, mõned laulsid ja rahval oli tuju tipus.
Tantsu vaheajal sai ees ruumis õnne valada. Loomulikult oli tahtjaid palju ja tekkis isegi järjekord. Saalis käis juba jälle tants, aga õnnevalajaid oli ikka veel. Välja valati igasuguseid kujusid, Veneetsia gondleid oli õige mitmel. Ei tea, kas õnnestub ka Veneetsias käia, kuid Nuustakul kindlasti. Egas meie klubi liikmed nii viletsad ka ole.
Vahepeal luges Aksel Anvelt luuletusi. Peab ikka hea pea olema, mis nii palju luuletusi meeles peab. Tal tulevad luuletused nagu varrukast. Tore kui selles eas on nii hea mälu. Ka mina proovisin kunagi luuletusi pähe õppida, kuid meelde jäid vaid need, mida koolis sunniti pähe õppima: mõned Krõlovi valmid, Puškini „Ma samba püstitan", milledest hiljem püüdsin lahti saada, kuid need jäid väga kauaks meelde.
Siis tuligi kübaratants. Kõik daamid, kes olid kübarad kaasa võtnud, said neid näidata. Tore! Aga pidu on siis õiges hoos, kui rahvas tahab ise ka laulda.
Seda me saimegi. Tore on, kui saad koos tegijatega laulda. Lõpuks teatas pillimängija Maive, et nüüd tuleb viimane tants. No see kestis kaua, pool tundi kindlasti. Pärast peo juht soovis neile tantsijatele, kes suutsid lõpuni tantsida, jõudu ja edu.
Kõhud täis, jalgades veel tantsutuurid, laulud suul, suundusime bussi. Tänutundega meenutame meie tublisid perenaisi, kes hoolitsesid pidevalt, et laualt midagi ei puuduks. Tänu Tiina Leisile ja Katre Saarele, kes organiseerisid nii tubli õhtujuhi ja suur tänu tantsutüdrukutele, kes tegid isegi moedemonstratsiooni.
Ei, niipea me veel ei vanane, mis sest, et aastaid on palju.
Edaspidiste kohtumisteni Ajaratta peol!
