Eelkool – leevendab üleminekut lasteaiast kooli või ajab lapsed stressi?

Suur hulk vanemaid peab oluliseks esimese kooliaasta eel panna oma võsuke lasteaia kõrvalt veel eelkooli. On see lapsele abivahend kooli ja distsipliiniga kohanemisel või peaks eesmärk olema konkreetne areng lugemises ja matemaatikas? Või viib topeltkoormusega teadmiste omandamine need 6-7-aastased hoopis pingesse ja haigustele vastuvõtlikumaks? Nagu ikka – võib arvata nii ja teistmoodi.

Laagri lasteaia direktori Tiiu Ingeraineni sõnul on eelkool vajalik eelkõige kodustele lastele, kes ei ole lasteaias käinud või siis neile, kellel on suhtlemisel raskusi, kes on väga tagasihoidlikud. Tema hinnangul on ka lasteaedade õppekavad selliselt kokku pandud, et tavalaps, kes on läbinud lasteaiaõppekava, peaks saama koolis hakkama.

„Üldjoontes annavad lasteaiad hea ettevalmistuse, kuid siiski väikese mööndusega– lasteaed ja kodu peavad tegema koostööd. Kui vanem kaasa ei löö, siis ei aita ka lasteaed ega kooli ettevalmistusrühm. Minu seisukoht on, et kui me tahame koolieelikutele tutvustada kooli, ruume ja õppetööd, siis võiks alustada näiteks kohtumisi jaanuaris,“ leiab Ingerainen.

Tiiu Ingerainen ise on aastate jooksul tähele pannud, et lapsed käivad eelkoolis 1-2 korda nädalas ja maikuus on nad nii üle väsinud ja stressis, kuna neile saab osaks topeltkoormus – lasteaed teeb ju oma tööd igapäevaselt ja hinnaalandust ei tehta kellelegi. Aeg-ajalt kostuvat ka laste suust, kui õpetaja alustab nendega rühmas tööd, et nii igav, me tegime seda tööd eile koolis või siis vastupidi, me pidime koolis üle õppima lasteaias tehtud ülesanded. „Samas ma respekteerin täiesti vanemate otsust, kui nad oma lapsed eelkooli panevad, sest lapsed on vanema omad ja iga vanem tahab oma lapsele parimat,“ resümeerib Ingerainen.

Ääsmäe kooli juures tegutseb eelkool just nimelt eesmärgiga teha lapsele üleminek lasteaiast kooli lihtsamaks. Hilisemat kooliedukust eelkooli õpetaja Merle Laretei sõnul eelkoolis mitteosalemine ilmselt ei mõjuta, küll aga on lapsel lihtsam ja pingevabam oma kooliteed alustada, kui talle on koolimaja, õpetaja ja klassikaaslased tuttavad ning kui ta teab, mis teda sügisel koolis ees ootama hakkab. „Me käime koos kord nädalas õhtusel ajal ja seetõttu ei tegele väga uute oskuste omandamisega, vaid lahendame rohkem koostööoskust ja loovust nõudvaid ülesandeid ning teeme erinevaid käelisi tegevusi. Lasteaia ettevalmistus kooliks on hea ja seetõttu me ei pea vajalikuks seal õpetatut dubleerida,“ selgitab Laretei.

Samuti on eelkool vajalik ka õpetaja jaoks – ta saab ettekujutuse kooli tulevatest lastest ning nende arengust. „Olulise tähtsusega võib see olla mõne sellise lapse jaoks, kes ei ole veel kooliküps. Varane märkamine annab võimaluse leida lapsele parim võimalik lahendus koolitee alustamiseks ning vajadusel kasutada ka koolipikendust või väikeklassi suunamise võimalust,“ leiab Laretei.

Madisel on vaimustus

Anne 7aastane poeg Madis läbis just möödunud õppeaastal eelkooli Laagri huvialakoolis ja see valiti just koduläheduse järgi. Õppetöö toimus kord nädalas, nelja tunni sisse mahtus koos söögi- ja mängupausidega kolm tegevustundi: eesti keel, matemaatika ja käeline tegevus.

Madise esimene mulje esimesest eelkoolipäevast oli ülevoolav vaimustus: „Ma tahaks seal iga päev käia!” Ka edaspidi ei seadnud Madis kordagi küsimärgi alla eelkooli vajalikkust. Ta võttis seda kui tähtsat tööd. Teda innustas eelkoolis kogetav suure ja tähtsa koolijütsi tunne. „Igal reedel kooli minnes tekkis tema pilku ja olekusse midagi täiskasvanulikku. Iga kord tegi ta nii asjalikult endale ise oma võileivad kaasa. Ja oli õhtul nii õnnelik, kui päev korda läks ja õpetajalt tunnustada sai.“

Kuna eelkool on tasuline, vaagiti selle vajalikkust eelnevalt põhjalikult. „Meil tuli otsus selle võrra lihtsamalt, et lapse eelkooli tasus kingitusena minu armas ämm. Eelkooli kasuks otsustasin mitmel põhjusel. Et Madis on keeruka natuuriga, siis tahtsin saada ja saingi aimu sellest, kuidas tal edaspidi koolis minema hakkab ja teada, milleks valmis olla. Usun, et last eelkooli pannes saavad selguse ka need lapsevanemad, kes kõhklevad, kas laps vajaks koolipikendust või mitte,“ toob Anne olulise lisaargumendi eelkooli kasuks. Anne hindab poisi arengut heaks kõigis valdkondades, ka suhtlemises, kuid ei oska siiski täpselt eristada, mis osa on selles olnud lasteaial, kus ta kolmel päeval nädalas käis, mis osa kord nädalas toimunud eelkoolil, mis vanemail ja mis lapse loomulikul arengul.

Madis aga sai Anne sõnul aimu sellest, mida kool ja koolitund endast kujutavad, seda enam, et päriskoolis hakkab Madis õppima samas majas. Kuna Madisele anti regulaarselt lasteaiast puhkepäevi, siis eelkoolis oli tal võimalik lasteaias läbi võetud asju n-ö „järele õppida”. „Leian, et eelkool sobibki hästi neile koolieelikutele, kes mingil põhjusel ei käi lasteaias kogu aeg, näiteks kes on tihti haiged,“ toetab ka Anne pigem lasteaia direktori arvamust, et eelkool on vajalik neile, kes lasteaias ei käi, samas „täiskoormusega“ käies on Laagri lasteaias antav koolieelne haridus täiesti piisav.

Kaijal on kõhklused

Kaija, kelle poeg Villem peaks alustama esimeses klassis 2016. aastal, on praegu kahevahel. Eelkooli poolt räägib soov, et laps oleks kooli minnes selleks valmis nii sotsiaalsete oskuste kui teadmiste poolest. „Samas ei ole meie pere täna veel otsustanud, kas suvel kuueseks saav poiss peaks sügisest lisaks lasteaiale minema ka eelkooli. Lasteaed ei ole ju niisama mängukoht, vaid haridusasutus ning sealgi tegeletakse kooliks ettevalmistusega. Kas me ei koorma oma last eelkooliga üle?“ muretseb Kaija.

Ta arutleb, et ehk on olulisem jätta lapsele lapsepõlv ja aega ning ruumi olemaks lihtsalt laps ja tegeleda talle olulisima tööga, mängimisega. Kuna Kaija poeg loeb iseseisvalt raamatuid ja arvutab praegu 5aastasena üpris korralikult 20 piires, siis hetkel on pere pigem seda meelt, et las laps olla laps ehk siis eelkooli ilmselt teda ei panda. „Kuid see hetke arvamus ei tugine mingil kindlal teadmisel või taustauuringutel, pigem lihtsalt kõhutundel,“ selgitab naine. Lisaks usaldab ta lasteaias tööl olevaid spetsialiste ning nende teadmisi, mida ja kuidas õpetada, millele tähelepanu pöörata ning et nad toetavad sel kooliks valmistumise teel hea nõuga ka lapsevanemaid.

Erinevate eelkoolide programmidega pole ta tutvuda jõudnud. „Kui eelkooli lähevad pigem lapsed ,kes alles hakkavad lugema õppima, siis ei ole minu poisil seal midagi teha. Samas, kui seal saavad kokku enam-vähem ühe tasemega lapsed, kes lähevad õppimisega mänguliselt edasi sealt, kus nad parasjagu oma arengus on, oleks sellest suur abi,“ leiab Kaija.

Üldsõnaline info selle kohta, mida eelkoolis tehakse, on kõigil kodulehtedel olemas, kuid Kaija hinnangul otsib tema lapsevanemana sealt muud infot – kas lapsed jagatakse kuidagi juba olemasolevate teadmiste alusel gruppideks, mille poolest erineb eelkoolis õpitav sellest, millega tegeletakse lasteaias ,mis on ju samuti haridusasutus jne

Aga mina ei taha eelkooli minna!

Leelo Uibo, Tähetarga eelkooli õpetaja

Eelkool annab võimaluse valmistuda kooliks, arendada olemasolevaid teadmisi, tekitada lapses huvi õppimise vastu. Kõik see on väga ettevalmistav ja tore, aga mis saab siis, kui vanem arvab, et eelkool on tema lapse jaoks vajalik, kuid laps ise arvab hoopis vastupidi?

Eelkool on ainus huvikool, mis valmistab otseselt eelseisvaks kooliks ette. Lisaks on eelkooli mõte tekitada kooli vastu huvi, hoida uudishimu ja positiivset emotsiooni koolimineku suhtes. Kuidas aga saada last eelkooli rõõmsal meelel, kui ta sinna minna kuidagi ei soovi?

Mõte panna laps eelkooli ei tohiks tekkida üleöö. Igal vanemal on põhjus, miks võiks tema laps enne kooli käia ka eelkoolis. Seetõttu soovitan mina alati minna lapsega koos kevadel mõnd eelkooli tundi külastama. Vanem võiks valida välja vähemalt kaks eelkooli ja lasta lapsel kaasa rääkida, millise eelkooli ta valib. Kui lapsel aga puudub hoopiski huvi õppimise vastu ja mõte pingi taga istumisest on väga vastukarva, võiks lapsega ette võtta eelkooli õpetajaga omavahel kohtumise, kus laps saab esitada ise küsimusi eelkooli ja selle õppetöö kohta. Laps saaks nii tutvuda õpetaja, ruumi ja kohapealsete õppemängudega ,mis loodetavasti lapses huvi tekitavad ja teha seda juba enne kooliaasta algust. Nii teab laps, kus ta käima hakkab ja mis teda seal ees ootab.

Alati ei peagi päris esimene kohtumine eelkooliõpetajaga toimuma lapsega koos kohale minnes. Piisab, kui vanem räägib eelkooli õpetajale, kuidas suhtub laps eelkooli ja leitakse enne lapse n-ö asjasse segamist ühiselt mõtteid, mis last motiveeriksid ja mis talle meeldiksid/sobiksid.

On ka lapsi, kes kardavad uut muutuvat keskkonda, seltskonda ja ei sulandu kuigi kergelt. Siis soovitaksin otsustada väiksemarühmalise eelkooli kasuks. Vanem võiks ka alati uurida lapse lasteaiarühmast, kas on veel teisi tuttavaid, kes hakkavad plaanitavas eelkoolis käima. Koos on alati julgem ja vahvam midagi uut ette võtta.

Tihtilugu ei taha 6-7aastased enam lasteaias lõunat magada. Kui nii, siis võib lapsele väga meeldida mõte eelkoolist, mis kestab just lõunapausi ajal. Kuid sellisel juhul peaks laps saama võimaluse peale eelkooli lasteaiast vabaks päevaks. Lastele tegelikult ju meeldib olla veidi vanem ja suurem, pikem ja targem. Oluline on last kuulata ja arvestada tema mõtetega. Tähtis on lapsele anda vastuseid ja vajadusel selgitada, miks on temal eelkoolis käimine kasulik. Eelkooli pinali kokkupanek ja vihikute kiletamine võiks olla lapsevanema ja lapse ühine ettevõtmine. Reeglina meeldib lastele eelkoolis väga. Igast vastumeelsusest ja hirmust aitab positiivselt meelestatud lapsevanem ja sõbralik professionaalne õpetaja alati üle saada. Tähtis on koostöö tulevase õpilase, lapsevanema ja õpetaja vahel juba enne õppetöö algust sügisel.