Ühine pöördumine Riigikogule

Olukord praeguses riigijuhtimise süsteemis on muutunud igasugust mõistlikku tööd ja planeerimist takistavaks. Riigil on valminud kümneid kavasid, mis ei ole omavahel seostatud ja millel puudub elluviimiseks rahaline kate. Usaldamatus omavalitsuste ja keskvõimu vahel valitseb peaaegu igas valdkonnas.

Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) koondas kokku ligi sada kitsaskohta ühtseks tervikuks ja sõnastas avaliku pöördumise pealkirja all „EESTI VAJAB RIIGIREFORMI". Dokumendi allkirjastasid kõik Raplamaa valdade juhid, olenemata parteilisest kuuluvusest.

Pöördumise mõte, mis saadeti seisukoha võtmiseks Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, riigikontrollile, teistele omavalitsusliitudele ja ühendustele, on halduskorralduse muutmine alates keskvõimust ja lõpetades omavalitsustega.

Selleks, et kohapealsed, väiksemana ja vähem olulistena tunduvaid tegevused sujuks, peavad suured süsteemid töötama laitmatult.

Regionaalpoliitika peab olema peaministri otsene haldusala ja vastutus. Omavalitsusliidud tuleb muuta mittetulundusühingutest (klubidest) avalik-õiguslikeks juriidilisteks isikuteks, kes omavad õigust ja vastutust maakonna tervikliku arengu eest.

Maavalitsused on valitsuse käepikendus kohapeal, juhul kui see vajalikuks osutub. Rahade jaotus riigi eelarves (mida pole kunagi piisavalt kõigi ja kõige jaoks) peab olema läbipaistev, kokkulepitav, kõiki pooli arvestav kompromiss.

Ühe väikese riigi juhtimine ei tohiks olla ju raketiteadus, millest enamik inimestest aru ei saa.

Rakettidest rääkides - kuna eesti teadlased on juba nii nutikad, et löövad kaasa rahvusvahelistes kosmoseuuringute projektides, siis riigijuhtidel oleks viimane aeg oma töö tulemused üle vaadata.

Täpsemat infot koos pöördumise tervikteksti, lisade ja kommentaaridega võib leida ROL koduleheküljelt aadressil: rol@raplamaa.ee

Jõulutorm ja arengukava

Nüüd kodusemate ja käegakatsutavamate asjade juurde.

Aastast 2011 jääb meelde muidugi jõulutorm, mis näitas, kuivõrd sõltuvad me oleme elektrienergiast ja kui haavatavad me oleme, kui elektrit ei ole. Sellest õppetunnist tuleb teha omad järeldused nii elektrivõrkudel kui ka vallavalitsusel, kes koos kriisikomisjoniga analüüsib juhtunut ja kaardistab ennetavaid tegevusi tulevikus samalaadsetes olukordades toimetulekuks.

Samuti saab igaüks mõelda, millised on tema ennetavad sammud tormihoiatuse korral -kas on varutud vett ja küünlaid, kas on maamajades sugulasi, tuttavaid, kelle poole saab sooja minna või kelle juures toitu valmistada.

Et mõistlikult ja läbimõeldult toimetada, on vallal olemas arengukava, mille kehtivustähtaeg hakkab ümber saama. Seepärast on käimas ajude ragistamine uue arengukava kalla, mis peab kirjeldama meie soovitud tegevusi aastani 2025. Eeltöö on tehtud, toimuvad külakoosolekud ja kava lihvimine.

Esialgne järeldus võiks olla see, et meie valla rahvaarv on lähenemas nn. kriitilisele piirile, kust alates muutub olemasoleva taristu ülalpidamine küllaltki keeruliseks ja arendustegevuseks raha ei jagu. Seega on teretulnud kõik lahendused, mis aitavad meie inimesi, et nad otsustaks siin ka edaspidi elada. Oodatud on lahendused, mis pakuksid uutele elanikele atraktiivset, loodussõbralikku ja rahuliku elukohta. Samuti peame tõsiselt mõtlema, kuidas muuta olemasolev taristu kasutamine efektiivsemaks ja ka tasuvamaks.

Vallaelu

Kaiu vallas elab 1429 inimest, nendest 960 on tööealised. Töötuid oli aastavahetuse seisuga 62. Sündis 16 last ja manalateele läks 14 inimest.

Arendustegevuseks raha küll nappis, kuid võlgu me ka kellelegi ei jäänud.

Toimetulekutoetust maksti välja 20 perele kokku 22 170 eurot, täiendavat sotsiaaltoetust 3220 eurot. Laste sünnitoetusi maksti välja 4420 eurot. Lasteaia kohamaksu soodustusi tehti 1740 euro ulatuses.

Toimetulekuraskustes perede lastele võimaldati tasuta lõbusad laagripäevad.

Suurimaks investeeringuks oli ja on ka sel aastal vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine Kaius ja Kuimetsas. Kokku on investeering kahel aastal kokku üle ühe miljoni euro.

Suurt heameelt teeb Vahastu tee valdavas osas mustkatte alla viimine.

Meeldiv on meenutada Juuru kihelkonnapäevade raames Karitsa külapäeva ja noorte laulu-ja tantsupidu Tallinnas. Heameel on, et meie terviserajal on alati keegi liikumas ja terviseedendus ei ole enam võõrsõna, mis Kaiu inimestele midagi ei ütle.

Huvikeskuse majas toimetavad noored muusikud ja kunstnikud, sauna jagub leili ja jõusaali muskleid. Ootame põnevusega koolipoiste puust ja metallist meisterdusi.

Korrastasime elektrisüsteeme allasutustes, valmis sai uus jäätmejaam Kaius, pidasime läbirääkimisi Kaiu uue kaupluse ja bussijaama ehituse alustamiseks 2012. a. Alustasime Kaiu pargi rajamisega. Taotlesime Leader-projektist raha Kuimetsa mänguväljakute projekteerimiseks.

Tänan vallavalitsuse töötajaid, allasutuste juhte ja töötajaid, kelle kohusetundlik ja professionaalne töö on sujunud suuremate tõrgeteta.

Tänan vabatahtlikke päästjaid, taidlusringide juhendajaid ja nendes osalejaid

Tänan ettevõtjaid, kes on suutnud rasketes oludes ellu jääda, loodan et tegevuse lõpetanud Kuimetsa Masinaühistu töötajad leiavad uue töö ning vabaks jäänud hoonete uued peremehed ei jäta maju laokile.

Ootame ka edasist koostööd külaseltside ja kõigi isetegijatega.

Edu ja optimismi, eestlasele omast visadust ja jonni, õnne ja tervist igasse päeva.