Eesti Aasta Põllumees 2012 – AS Grüne Fee Eesti tegevjuht Raivo Külasepp

Teisipäeva, 6. novembri AK kaks pea­teemat olid Ameerika presidendi­valimised ja 2012. aasta Eesti Aasta põllumehe valimine. Uus Ameerika Ühendriikude president ei olnud selleks ajaks veel teada, kuid Eesti Aasta põllumees oli. Palju õnne Eesti Aasta põllumees 2012 Raivo Külase­pale, kes nõustus ka meie infolehe lugejatega mõtteid vahetama.

· Arvestades, et möödunud aasta pa­rim põllumees valiti samuti Tartu­maalt ja käesoleva aasta nominenti­de hulgas oli peale sinu veel teisigi tartumaalasi, siis tekib küsimus, kas teistes Eesti maakondades on tubli­sid põllumehi vähem?

Nõnda on tõesti läinud, et viimasel kolmel aastal valitud Aasta põllumees on pärit Tartumaalt. Ega ta midagi muud tähenda, kui seda, et teised on kandidaatide esitamisel ilmselt vei­di tagasihoidlikumad olnud. Tublisid põllumehi, maaelu edendajaid, leidub igas Eestimaa nurgas ja kindlasti on neil märgatav panus selles, et maaelu selliselgi kujul säilinud on. Kogemus näitab, et maaelu on arenenud pare­mini nendes piirkondades, kus on ole­mas kindel töökoht.

· Kuidas toimub nominentide vali­mine ja kes valib lõpuks välja selle kõige, kõige?

Ega ma valimisreglementi nii täpselt teagi, aga kandidaate saavad esitada erialaliidud, seltsid jms. ühendused. Valimist korraldavad „Maaleht" ja Eesti Põllumajandus - Kaubanduskoda koostöös Nordea pangaga. Sel aastal oli väljakuulutamise üritusele kutsutud 16 nominenti. Kas neid nõnda palju oligi, seda mina ei tea. Valiku tegi 11 liikmeline žürii, kus lisaks korraldajatele on ka eelmise aasta Põllumees, EAS esindaja, Riigikogu Maaelu komisjoni esimees jt.

· Ilmselt on see tiitel välja teenitud aastatepikkuse tööga või oli k.a. ka midagi väga olulist, mis otsustavaks sai?

Peaks komisjoni liikmetelt küsima, mis määravaks sai, aga ilmselt on li­saks otsesele tootmistegevusele ka mi­dagi tootmisvälist, mida samuti arves­tatakse.

· Kirjelda lühidalt suuremaid prob­leeme eesti köögiviljakasvatuses ja millised oleks sinu arvates nende võimalikud lahendused?

Köögiviljakasvatuse peamised prob­leemid on erinev toetustase Euroopa Liidu liikmesriikides, energiakandjate hinnatase ja tarbijate ostuvõime. Kui muud sisendid on enam-vähem samal hinnatasemel kogu Euroopas, siis eri­nevused palgatasemes tekitavad suu­red vahed tarbijate ostuvõimes. Ja kui tootmist toetatakse ka erinevalt, siis on siinkandis toodetu tarbija rahakoti suurust arvestades liialt kõrge hinna­ga.

· Oled korduvalt öelnud, et ideaalis võiksid kõik otsetoetused kõigis maa­des kaduda. On teada, et põlluma­janduse toetamisele kulub lõviosa EL ühisest eelarvest. Kas oled mõelnud, et juhul, kui see raha jääks eelarves­se alles, siis milleks oleks seda kõige otstarbekam kasutada?

Õigem oleks toetada sel juhul tarbijat, kes toidukaupa osta ei jõua. Sööma peab tarbija igal juhul, seetõttu on ka selle toetuse ebaotstarbekas kasutami­ne väiksema tõenäosusega.

· Mis oleks saanud endisest Luunja sovhoosi aiandist, kui 1993. a. Soo­me-Eesti ühisfirmat ei oleks loodud?

Mis aiandist oleks saanud, siis varian­did oleksid katmikaianduse hetkeolu­korda Eestis arvestades, kas taoline

nagu ta täna on, kas siis väiksemahu­liste investeeringutega toomistegevuse säilitamine (Sagro) või siis tootmistege­vuse lõpetamine (Kohtla-Järve aiand).

Kuidas oleks läinud, ei oska küll hetkel öelda. Ilmselt on hetkeolukord üks pa­remate variantide seast.

· AS Grüne Fee Eesti territooriumil on veel klaasiga katmata pinda. Kas on lähiajal plaanis tootmist laiendada?

Äritegevuse laiendamine on võimalik vaid siis, kui on olemas turg toodete realiseerimiseks. Plaanid on olemas, aga nende realiseerumine sõltub tar­bijate ostuvõimest meil ja lähinaabrite juures.

· Oled Eesti Põllumajandus-Kauban­duskoja juhatuse liige. Mis on selle organisatsiooni kõige tuntavam kasu eesti põllumeestele?

EPKK reageering RIMI nn. „sealiha kampaaniale" lahendas probleemi kii­resti kodumaise tootja ja tarbija kasuks. Lisaks pakutakse läbi erinevate messi­de võimalust tootjatel tarbijaid leida, korraldatakse traditsioonilisi erialafoo­rumeid - aiandus- piima-, liha-, tera­vilja- ja maaelu. EPKK on sotsiaalseks partneriks riigile erinevate põllumajan­dustootjate huvide esindamisel.

· Oled olnud Luunja vallavolikogu kahes koosseisus. Kõigil sel ajal vo­likogus olnutel on meeles sinu tasa­kaalukas olek ja hästi läbimõeldud ja arukad ettepanekud. Kahjuks oled sa muude tegemiste rohkuse tõttu viimasel ajal otsesest volikogutöös osalemisest loobunud, kuid heaks nõuandjaks oled jäänud senini. Mida saaks vald oma ettevõtjate heaks rohkem teha?

Kui vald lahendab talle pandud kohus­tused kiiresti ja efektiivselt, ei koorma ettevõtlust liigse maksukoormusega ja tagab igasuguse ettevõtlusega seotud informatsiooni, mida tema kaudu levi­tatakse, kiire edastamise ettevõtjateni on ta võimalusi arvestades oma ülesan­ded täitnud.

· Sinu ema Veera Külasepp on töö­tanud kaua aega edukalt Luunja sov­hoosi köögiviljakasvatuse peaagrono­omina. Ta on pärjatud omal alal Tar­tu rajooni parima tiitliga ja võib-olla veel suuremate aunimetustega. Kas praegune amet on sulle tulnud gee­nidest või mis olid need põhjused, et just selle tegevusvaldkonna valisid?

Geenide kohta ei oska midagi öelda, aga ilmselt on tegu olnud inimesele loomupärase mugavusega, mis mind selle koha ja tegevusega nõnda pikaks ajaks on sidunud. Samas on pidavad muudatused toimunud ning meeldivad inimesed ümbritsenud, neil on kind­lasti selles määrav osa olnud.

Tänan vastamast. Infolehe tegijate ja kõigi lugejate poolt veelkord palju õnne suure tunnustuse puhul ning edu eda­siseks!