Eesti või Saksamaa hariduskorraldus - kumb on parem?
Harku vallast osalesid õppereisil Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Carolin Kadaja ja Harkujärve kooli direktor Külli Riistop.
"Neli päeva kestnud reis oli hariv ja huvitav, saime ülevaate nii Saksamaa kui Brandenburgi liidumaa haridussüsteemist," meenutas direktor Kadaja Berliinis käiku. "Teatavasti otsustavad kõik Saksamaa 16 liiduvabariiki oma hariduskorralduse ise - kui pikad on vaheajad, millal algab suvevaheaeg. Et Berliin on Brandenburgi liidumaa osa, siis õnnestus meil tutvuda ka kahe erineva Berliini kooliga," täpsustas direktor Riistop.
"Kui Eesti ja Saksamaa hariduskorraldust omavahel võrrelda, siis häbeneda meil ei tule. Mõningad aspektid on Saksamaal paremini läbi mõeldud - näiteks kutsehariduse integreerimine akadeemilise gümnaasiumiharidusega - mõned asjad paremini korraldatud meil," kinnitasid mõlemad koolijuhid. Eestis on kindlasti parem - vähemalt nende koolidega võrreldes, mida külastati - hariduse materiaalne baas: õpperuumide puhtus ja kord, varustatus interaktiivsete õppevahenditega, tasuta koolitoit.
Varane praktika
Saksamaal lähevad lapsed kooli viieaastaselt, kooliaeg kestab 12 kuni 13 aastat - vastavalt valitud suunitlusele.
Peale kuuendat klassi tehakse katsed, siis selgub, kas noor sobib paremini edasi õppima akadeemilises gümnaasiumis või kutseharidussuunitlusega klassis. Suletud kumbki valik ei ole. Kui teatud aja pärast selgub, et noorele kutsehariduse suunitlus mingil põhjusel ei sobi, võib ta peale vastavate katsete sooritamist asuda õppima klassikalises gümnaasiumis. Ja vastupidi.
"Eriti huvitav on fakt, et kutsehariduse valinud õpilased hakkavad alates seitsmendast klassist ühel päeval nädalas töötama erinevates ettevõtetes. Igale noorele antakse konkreetne töö, mille ta peab ära tegema. Nii selgub, milline kutseala neile enim sobib," kiitis Carolin Kadaja sakslaste labimõeldud kutseõpet, noorte ettevalmistamist Saksamaa kõrgtehnoloogilise tööstuse sptesialistideks ja insenerideks.
Sellistest õppekavadest on huvitatud ka teine pool ehk ettevõtted, kes kutseõpet rahastavad ja praktikatundide läbiviimisel koole abistavad. Õppureid konsulteerib pidevalt ka karjäärinõustaja.
"Kuna Saksamaal on kooliaasta pikkuseks 40 nädalat ehk 200 koolipäeva meie 35 nädala ehk 175 õppepäeva vastu, samuti ei ole õppeprogrammid nii pingelised, siis annab see pedagoogidele võimaluse õppekavadesse ka loomingulisemalt suhtuda," täiendas Harkujärve koolijuht.
Puudus õpetajatest
Imestas ta Saksamaal aga enim selle üle, kui populaarsed on seal liitklassid. Nii õpivad esimese kuni kolmanda klassi õpilased koos, ühe õpetaja juhendamisel. Klassis pole abiõpetajat, vanemad aitavad nooremaid. "Meil oleks õpetajad kindlasti sellise õpetamisviisi vastu," oli Külli Riistop kindel.
Ühes suunas liigume Saksamaaga nn puhaste gümnaasiumide loomisel, sealgi eraldatakse põhikoole gümnaasiumitest.
"Samas on koolides väga hea pikapäeva rühma süsteem. Kui õpilasel kestavad õppetunnid kella 14-ni, siis on tal võimalus valida, millega koolis veel kaks tundi tegelda, kas veeta aega meisterdades, sportides või hoopis nukutoas," rääkis Riistop sakslaste pikapäevarühmadest. See on kõigile tasuta ja toimub pedagoogide järelevalve all.
Järgmised kaks tundi, kella kuueni, on huvialadega tegelemine koolis juba tasu eest. Berliini koolide suurimateks probleemideks on kahtlemata immigrantide rohkus ja õpetajate puudus. Berliinis on puudu 2000 õpetajat!
"Selles Berliini kesklinna koolis, mida mul külastada õnnestus, oli vähemalt 70 protsenti õpilastest sisserännanute järeltulijad, peamiselt kas türklased või itaallased. Nende õpilaste, vahel riigikeele mõistes kirjaoskamatute integreerimine ühiskonda on väljakutseks kõigile - nii õpetajale, koolile kui tervele Saksamaa haridussüteemile," olid mõlemad Harku valla koolijuhid ühte meelt. Nagu selleski, et kui midagi Saksa haridussüsteemist eeskujuks seada, siis kutsehariduse intergreerimist klassikalise gümnaasiumiharidusega. Aga seda ei saa teha ühes koolis - näiteks Tabasalu Ühisgümnaasiumis - eraldi, Eesti ettevõtteid toetav integratsioon peaks toimuma kogu haridussüsteemis korraga.
