Eestimaa spordihing Vello Vaher treenib lapsi ja isasid

Vello Vaher on mees nagu orkester, põnevate kogemustega professionaal,
kes alates 1987. aastast olnud treener ja samuti Tallinna Ülikooli
akrobaatika õppejõud. Mullu27. detsembril pärjati ta Eestimaa
spordihinge tiitliga.Spordihinge lavakogemused algavad 1979. aastast,
järgnesid joogastiilis akrobaatika, breiktants, kogupere akrobaatika
lastega jms kodumaal, naaberriikides ning kaugeteski maades nagu Hiina,
Ameerika Ühendriigid, Horvaatia, Portugal, Maroko jpt.

Vello on olnud Eesti Tsirkuse Gala peakorraldaja, tegutsenud mitmetes teatrites tsirkusemeistrina või tehniliste lahenduste loojana. Teistele õpetuseks on Vello pannud oma aastatega kogunenud kogemused paberile – 1991. aastal ilmus tal raamat “Harjutusi väikelastega” ning 2002. aastal “Võimlemine väikelastega”.Treeningud väikelastega Viimsi Huvikeskuses on Vello Vaher Viimsi lapsi ja isasid treeninud viimased 1,5 aastat.“Mul on hea meel, et Viimsi isad tegelevad lastega väga aktiivselt ning isade-laste pühapäevased trennid on saanud paljudes peredes traditsiooniks,”sõnas treener. “Viimsis on meil kaks rühma. Esimeses treenime 1–1,5-aastaseid ning teises kuni 3-aastaseid lapsi.Vanemaid lapsi treenime hetkel Pirital.”

Vello rõhutab, et väikelapsega treeningule tulles tulebkasuks, kui isa on varasemalttreeninud ja tugev, ent see eiole primaarne. “Kõige tähtsamon soov ja tahe oma lastega tegeleda! Üheltpoolt annab see isadele hea võimaluse kasvada lastega kokku ja teisalt laseb see emadel puhata.”

Väikelastega treenides on kõige raskem iga 11 kuud kuni1,5 eluaastat, sest lapsed jooksevad eest ära ning on rahutud.Vello kogemused kinnitavad, et mida varem treeninguid alustada, seda lihtsam on lapse kasvades temaga koostööd teha.“Kõige parem on alustada siis,kui laps on 3–7-kuune ja ise veel ei käi. Vahepeal tuleb lastel keeruline aeg, nad vudivad isadel eest, siis saavad lapsed 4-aastaseks ja treeniksid kõige paremini, ent kahjuks on paljudel isadel jõud juba otsas,” täpsustasVaher.

Väikelaste treeningud vanematega on üles ehitatud nii, et treeningu vältel arendatakse lapse koordinatsiooni ja sotsiaalsust, kuid ühtlasi arendatakse ka sidet isa ja lapse vahel. Varakult alanud treeningud õpetavad lapsele veel rutiini: tuled trenni, vahetad riideid, teed soojenduse jms. See on hüppelaud edaspidisteks treeninguteks, kus vanemaid kõrval ei ole.

Trenni on teretulnud ka emad. “Emadel on lihtsam, kui laps on alla kahe aastane, vanemate lastega läheb juba keerukamaks. Minu treeningutel on aga aegade jooksul käinud ka emasid, kes treenisid koos 4-aastasega. Tallinnas Tantsugeenis ja Pelgulinna rahvamajas ongi mu gruppides valdavalt emad ja lapsed.”

Vello Vaheri treeningutega saab liituda ka hooaja keskel. “Kui peaks juhtuma, et huvilisi on rohkem, siis ehk leiame huvikeskuses mõne aja juurde.Olen veendunud, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab,” tervitab Vello kõiki liitujaid. “Omal ajal, nii 10–15 aastat tagasi, tegin paarsada etendust Viimsi talveaias. Lisaks olen Pargi lasteaias treeninud 5–6-aastaseid lapsi ning olnudseotud Viimsi Kooli tantsuliste projektidega. Perega armastan esinemas käia Rõõmupisiku pannkoogihommikutel. Iga kuu esimesel pühapäeval esineb abikaasa klounina või mina žongleerimisega. Seal teeme ka kiir õpituba lastele ja isadele,” lisas Vaher.

Otsused ja unistused

Vello Vaher on viie lapse isa, armastav abikaasa, Eesti patrioot, karsklane ja üdini sihikindel mees. “Mul on alati olnud kindlad sihid ja tõekspidamised. Klassikaaslased meenutavad, et keskkoolis ütlesin, et tahan viit last. Nad on mul olemas. Samuti teadsin, et hakkan treenima just lapsi. Olin 13-aastane, kui otsustasin, et jään karsklaseks. Kasvasin teisiti, kui paljud praegused noormehed, mul on alati olnud kuus korda nädalas trenn, et saada tugevamaks ja paremaks. Vahel imestan, et miks tänased noormehed ei saa täiskasvanuks? Püüan olla hea inimene ja teistele eeskujuks. Võib öelda,et olen Eesti patrioot! Tahaksin,et minu tegemised aitaksid kaasa Eesti rahva iibele, vaimsele ja füüsilisele tervisele. Meid, eestlasi, on vähe, peame kokku hoidma, me ei tohi oma väikestrahvast mürgitada ei verbaalselt ega mõjuainetega. Peaksime üha enam üritama olla head inimesed,” arutleb Vaher. Ta tunnustab oma elu alustaladena abikaasa Aitat ja viit last, kes annavad alati jõudu ja rõõmu. Viis last on kodus kasvanud, sajad lapsed on treeningusaalis tähelepanu vajanud, ometi saab spordihing Vaheril alati kõik soovitu tehtud.

“Üheltpoolt on mul palju trenne, teisalt palju vaba aega. Kõik sõltub planeerimisest. Mida rohkem aega peab planeerima, seda rohkem ka jõuad. Meenutame kas või kooliaega, kui õhtul oli trenn ja tarvis õppida, siis õppisid järgmiseks päevaks ära ning kodused tööd olid tehtud. Nädalavahetusel oli õppimiseks aega mitu päeva, kogu aeg lükkasid seda edasi ja lõpuks oli esmaspäeval ikka midagi tegemata. Samuti on elus – kui tead, et palju on teha, siis planeerid ja jõuad igale poole. Vabamatel päevadel istud kodus,ei tee ega jõua midagi.”

Treeningute tõttu tuleb Vello Vaheril palju liikuda – jõuda Viimsisse, Lasnamäele, kesklinna eri klubidesse. “Olen natuke rahutu hing, kellele meeldib tegutseda ilma rutiinita. Ideaalis oleks tore, kui kõik tuleksid minu majja õppima, kuid mulle meeldib eri seltskondadega lävida. Üheks unistuseks on mul kindlasti oma tsirkusekool. Minu raamatute tiraažid on läbi müüdud, olen mõelnud, et üks korralik videoõppematerjal väikelaste võimlemisest kuluks ära, selle järgi saaks ka Eesti kaugemates otsades kodus oma lapsi treenida.”

Noorest poisist spordihingeks

Tsirkusega on seotud kogu Vello Vaheri perekond. “Olen treeninud viis aastat kõiki oma lapsi iga päev. Nad on tegelenud riistvõimlemise, kergejõustiku, rühmvõimlemisega ja aladega, mis neid endeid veel lisaks huvitasid. Tütred Lembi ja Endla treenivad nüüd tsirkusekoolis 5–14 aastaseid, usun, et väikelaste võimlemisega hakkavad nad tegelema siis, kui neil endal lapsed on.”

Vello tsirkusekarjäär algas 13aastaselt vabamaadlusega. “Tahtsin väga esineda, seetõttu alustasin spordilaagris jooganumbriga. Soovisin saada milleski heaks, võib öelda, et vajasin tunnustust ja lootsin aplausi, mis viiks elus edasi. Kui oleksin alustanud treeningutega varem, oleksin kindlasti palju osavam ja tugevam,” lisas Vaher.

Vello on koos perekonnaga käinud tsirkusereisidel Horvaatias, Sloveenias, Itaalias sh Sitsiilias ja Sardiinias, Põhja- ja Lõuna-Hispaanias, Portugalis, Marokos. “Kõik algas Riia tsirkusefestivalist. Kolmel korral tulin seal laureaadiks ja ühel korral saime kutse Verona kolmandale ülemaailmsele festivalile,“ võtab Vello Vaher kokku tsirkusetuuridel osalemise.

Möödunud aasta lõpul tunnustati Vello Vaherit Eesti spordihinge tiitliga. Auhinnagalal andis talle autasu üle maadleja Martin Plaser.“Mul on hea meel, et Martin hoiatas mind ette: ta teeb seal ühe triki koos oma lapsega. Ma ei ole teda kunagi õpetanud, aga ehk on ta saanud minust innustust ja inspiratsiooni. Tore on see, et oleme mõlemad maadlust teinud. Maadlejad on sellised teistmoodi tüübid, kel on omamoodi maailmanägemine. Oleme ka koostööd teinud. Nimelt osales ta minu 50. juubelil Kumus toimunud etendusel ning minu tütred Lembi ja Endla teevad Martini maadlusklubis Korrus3-s kord nädalas trenne.”

Vello oli auhinda saades õnnelik. “Iga inimene vajab kiitust, tunnustust, seda tõdemust, et oled käinud õiget teed ja leidnud õige raja. Võib juhtida, et see on minu elus tähtsuselt seitsmes päev – pulmade ja laste sündide järel.”Aita ja Vello Vaheri tegemisi saate jälgida www.facebook.com/aita.vaher!