Egäle kohalõ tämä õigõ nimi!
Kas ikka tulõb endsed nimed ää unuta ning kas ikkagid piäme egäl sammul minemä üleriigiliste standardidõ piäle? Või tasub proovi oeda allõs kihnukielset-kihnumielset sõnavara, ütlemisi, kohanimesi? Akkamõ piäle Suaru sadamast ning uatamõ tieviitu. Kas siäl ei või kirjakiele kõrvõs või asõmõl olla kihnukielne kohanimi?
Tuõmõ mõnõd näüted. Kui viida piäle ond kirjutõt "puaek" ning kõrvõs tuletorni pilt, kas siis maesssakas ei sua aru, kussõpuõlõ tulõtoern jäeb? Meite arvatõs ond kohmakas kirjuta "turismitalu", sii võiks kasuta mõnda kihnukielsed sõna või kui sedä põlõ'mtõ, siis pakku kasvõi "üemaja" või mõnda muud uut sõna. Ruõtsis näiteks ond tehtüd omakielne sõna "vandrarhem", sasi otsõtõlkõs tähändäb "rändurikodo".
Eriti kohmakad ond vene aa lõppus tehtüd kohanimed Linaküla küla, Rootsiküla küla ning ebäloogilisõlt lahku kirjutõt Sääre küla. Kui juba kohanimes ond siss "linn" või "küla", kas siis piäb sedä viel kordama? Äkest ond õigõm kirjuta lihtsalt "Ljõnakülä, "Siärekülä", "Ruõtsikülä"? Muide, mõnõd kieletiädläsed ond arvan, et Ljõnakülä kui kõegõ nuõrõm ning tihedäm Kihnu külä ollõ algusõs oln Ljõnnakülä, teste arvatõs aga võis sie tähendä ikkagid ljõnakasvatust.
Vene aegõs kaotati ää kaks aaluulist kihnu külänime, Turukülä ning Mõisakülä. Pisitasa akkavad nied nimed kustuma, aga kas nad ikka piäväd päriselt ää kaduma? Uiõ-eesti-aa algusõs taastati paeludõs kohtõs üle kogo riigi endsed kohanimed, Kihnus jäi sie tüe tegemätä. Kui sie üldse ühekorra ede võtta, siis nüüd ond küll vist viimne aeg käe!
Koloosi aegõs ehitäti Kihnu juurõ üks asula, aga nimi jäi panõmata. Sie ond uus küla, sasi algab Suaru sadama praamikaist ning ulatub sõni kui Uiõmajani ning Rock Cityni vällä. Juba enne sõda kutsuti sedä Lempsi küla osa koos Lossi tuulõveske, Suaru ninä, sadama ning Suaru talukohaga Suaruks. Kas siis sie omaede asula ei võiks olla nüüd "Suarukülä"? Või ond mõni param nimi?
Üsä paelud kihnlasõd ond arvan, et Arumäge keskusõks ümber nimetä ei sünnü. Aga just sedäsi uiõd tieviidad näütäväd. Kas üks tierist ikka ond sie päris keskus, kui kirik, kuõel ning vallamaja ond siält viel kilumietri kaugusõl? Äkest tasub ikkagid kua Arumäe nime kihnu kieles allõs oeda?
Manõjas ond kua terve rodo kohanimesi, mioksõd taris viel korra üle uata ning ulkõs nõu pidädä. Kui Puõtsis näütäb tieviit Manõja piäle, aga Munadla laevagraafiku järge suab sõita üksi Manilaiule, siis ond segädüst kui paelu. Manõja sadamakohta ond kihnu kieles-mieles pietüd kui Tjakulaidu, sasi suurõma tuulõga tõest laiuss muutub. Sügüsene meri käüb ju üsä sagõdast Tjakula mättä ning Vahtra talu vahelt läbi! Tasub kaalu, kumb ond õigõm: Manõja sadam või Tjakula sadam?
Kua pissiksete laidõ nimede piäle võib viel korra mõtõlda. Manõja ligis meres ond mualaepp, mioksõ vallutasid kormonaudid, aga nimi ojab allõs mälestust endsetest peremiestest ning nende õigust siia tahakohe tulla. Kudas aga piäks Anõla nime amõtlikult kirjutama, kas Hanilaid, Anilaid, Anõlaid või uõpis kiändes Anõla suaer?
Ning kudas piäks olõma kirjutõt teesed laod ning suarõd, kas Sangõ, Sangõtõ või Sangõlaid? Asalaid või Aasalaid? Või sedäsi nao ühes endses murdõtekstis - Tasalaid? Sorgo ehk Sorgu või aaluulinõ Sorkholm? Rahvusvahelistõ merekuaertõ piält leväb ikka ning uiõst Sorkholmi...
Enä, kui paelu küsimärkä kerküs sedä mõttõlõnga vieretes! Et aga sioksi asju sua´mtõ kjõtsas ringis aruta egä otsusta, siis Kihnu Instituut koos Kihnu Kielekojaga kutsub kõiki asjauvilisi nõu pidämä pühäbä, lehekuu 19. päävä kellä 11-st Kihnu Rahvamaja. Mjõtu piäd ond mjõtu piäd, paelu päid viel param! Võtkõ omaga juurõ küsitluslehed, sasjad suadamõ laialõ postiga. Kissi ise tulla sua'mtõ, sie andka täedetüd küsitluslehed kuõlimaja Koldõ Külli käde või Kasõ Margi käde Manõjas.
Iäd kaasamõtlõmist, Kihnu ning Manõja rahvas!
Jõlusad lehekuud kõikõlõ!
