Ei. Ei. Ei - supervalla idee summutati eos
Aprillikuu alguses saatis Saue vald naaberomavalitsustele välja ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi. Seadus näeb vastamiseks ette 2 kuulise tähtaja. Juunikuu algus tõi Saue vallale kolm ühinemise algatamisest keelduvat otsust.
Harku Vallavolikogu esimehe Helikar Õepa sõnul tuli Saue valla ettepanek harkulaste jaoks ootamatult. „Vallavalitsus tegi selle kahe kuuga taustaanalüüse, et millised oleksid plussid-miinused meie jaoks. Esmapilgul selliseid silmnähtavaid positiivseid jooni ei leidunud. Natuke toores tundus see mõte," kommenteeris Õepa Harku keelduvat positsiooni.
Ka Saku Vallavolikogu pealik Marianne Rande nentis, et nii kähku sellist strateegilist otsust teha ei ole võimalik. „Lisaks näeb Saku vald ühinemist veidi laiemas fookuses. Ühisosi Kiiliga on meil märksa rohkem, kui kokkupuutepunkte Harku vallaga. Vaimusilmas näeksime ühinemist nii Sauede suunal, aga lisaks ka Kiili ja Kohila poole. Tahame kombata ka need võimalikud versioonid läbi ja selle läbi kaalumiseks kahest kuust ei piisa," põhjendas Rande.
Pigem poliitiline tahe
Saue vallavanem Andres Laisk tõlgendab seadust pisut teises fookuses. „Seadus ütleb selgelt, et alles peale ühinemise algatamise otsust algab põhjalikum sisuline analüüs ja selle tulemustest lähtuvalt tehakse otsus ühinemiseks või mitte ühinemiseks. Minu hinnangul väljendavad volikogude otsused praegu pigem poliitilist tahet. Jah sõna oleks andnud indikatsiooni volikogu toetusest sellele protsessile, et ollakse üldse valmis panustama aega ja ressurssi järgnevatele analüüsidele," hindab Laisk.
Saue vald oli enda jaoks vajalikud eelanalüüsid teinud ja Saue Vallavolikogu üksmeelne toetus ettepanekule väljendas ka selgelt, et poliitiline valmisolek läbirääkimisi pidada on olemas. „Olengi üldiselt seda meelt, et otsus ühinemisläbirääkimiste alustamiseks peaks osapoolte volikogudes saama laiapõhjalise toetuse ja mitte olema koalitsiooni ja opositsiooni jagelemise koht. Ainult sellisel juhul saab rääkida sisulisest ja eesmärgipärasest edasisest tegevusest, kus soovitakse jõuda ühinemiseni ning küsimuse juurest „kas ühineda" jõutakse ka edasi selleni „kuidas" seda parimal viisil teha," ütleb Laisk. Ka Saue Linnavolikogu esimees Valdis Toomast, kes küll ise kindlasõnaliselt tunnistab, et tema isiklikult pooldab ühinemisideed, möönab, et Saue linna keelduva otsuse taga aimub poliitikat. „Opositsioonis olev Reformierakond on deklareerinud, et Saue linn peab jääma iseseisvaks. Uues ühisomavalitsuses ei pruugi nende hääl saada piisavalt kandepinda. Olen kuulnud isegi sellised emotsionaalseid väljendeid, et Saue linna tahetakse maha müüa," kirjeldab Toomast Saue linnapoliitikas valitsevaid hoovuseid.
Ka Helikar Õepa nendib riivamisi, et järgmisel aastal toimuvad kohalike omavalitsuse valimised võisid mängida rolli keelduvas otsuses. „Peame olema ettevaatlikud, me ei tea ju inimeste meelsust. Peame arvestama oma valijate soovidega," ütleb Harku Vallavolikogu esimees.
Marianne Rande välistab siiski poliitilise fooni Saku otsuse puhul. „Meil ei ole volikogus ühtegi parteid, kes oma arvamust peale suruks, poliitilise vastuseisu ühinemisele ma välistan," on Rande resoluutne. Samas nendib ta, et volikogu üksmeelne otsus oli ühinemistemaatikal rahvahääletuse korraldamine. Ka Saue linna otsuses märgiti, et ilma referendumita ühinemise peale ei minda.
„Enamus seniseid ühinemisi Eestis on toimunud eelkõige poliitilise valmisoleku toel. Rahvas on kaasa tulnud juhul, kui volikogul on toetav positsioon. Lisaks eeldab rahvahääletuse korraldamine sedasama sisulist analüüsi, mida Saue vald oma ühinemise algatamise ettepanekuga taotleski. Ei saa ju ilma taustainfota eeldada, et inimene saaks teha adekvaatse otsuse. Kui minna täna tänavale inimeste meelsust uurima, siis loomulikult ei leia ühinemine poolehoidu, sest pole selgitatud, mis see enesega kaasa toob," ei jaga Laisk pelgalt rahva arvamusele apelleerimist ühinemisläbirääkimiste algatamise faasis. „See, et rahvaküsitlus ühel hetkel teha tuleb, on loomulik ja seda näeb ette ka seadus. Valijate tahte vastaselt vaevalt ükski ühinemine aset leiaks," kommenteerib Laisk.
Panus koostööle
Keelduvast otsusest sõltumata aktsepteerivad naaberomavalitsused koostöökohtade otsimise ja ka ühinemistemaatika jätkumise vajalikkust. „On selge, et selline 9000 elanikuga vald ei ole tulevikus jätkusuutlik, aga ka ühinemine ei ole garantii, et eesmärgid iga nelja aasta tagant ümber ei formuleeruks. Seetõttu pean olulisemaks siiski ühisosade otsimist koostöös," arvab Rande. Harku tegi oma otsuses ettepaneku, et nende tegevvõim siiski asuks läbirääkimistele Saue vallaga piiride korrigeerimise ja ühistöö jätkamise suunal. „Konkreetse ettepaneku lükkasime tagasi, aga see ei tähenda, et uks on kinni pandud," on Helikar Õepa optimistlik. „Saue vald on alati olnud avatud koostööpartner ja kindlasti jätkame projektipõhiselt koostöövõimaluste otsimist. Eks ühinemise temaatika jääb lihtsalt ootama oma aega," on ka Saue vallavanem Andres Laisk positiivne.
