Ei ole miskit parata, peab aga jälle minema …
Klubi ruumid olid soojaks köetud ja hubane õhkkond võttis meid vastu. Registreerimislaua ümber oli paras sagimine, mis näitas, et sel korral tuleb tavalisest rohkem rahvast. Nii oligi, rahvast tuli kogu aeg juurde. Ja mitte ainult eakaid, vaid ka nooremaid. See on tore. Kui ikka nooremad hakkavad meie tegemiste vastu huvi tundma, on asjad õiged.
Kõik lauad olid täis, kõik kohad olid hõivatud. Harva on nii palju rahvast osa võtmas. See näitab, et meie peod hakkavad populaarseks muutuma. Aitäh sulle Tiina Leis! Pane samas vaimus edasi!
Vallavanem Tarmo Riisk avas peo ja soovis meile tugevat tervist ja edaspidiseks jaksu ikka koos käia. Kuni perenaised piduroad lauale kandsid, tutvustas pillimees Eduard Einmann meile suupille. Tal oli kolm erinevat suupilli. Ta mängis iga pilliga loo ja selgitas, mis on pilli nimetus, milline häälestus ja milliseid akorde saab pilliga võtta. Kui pidulised olid esimese nälja kustutanud, võttis pillimees karmoska ja hakkas mängima. Rahvas hakkas kohe tantsima. Pidu sai hoo sisse. Lõpuks tantsisime ja laulsime kõik. Tantsu vahele rääkis Maali loo, kuidas ta omale interneti sai. Ta ootas ka oma sõbrannat Miilit, kes kahjuks jäi tulemata. Aga eks nad järgmine kord saavad kokku. Nii kestis tramburai õige mitu tundi, kuni lõpuks buss meid jälle laiali viis.
Jah, tore pidu oli! Eriline tänu vallale, kes andis meile bussi, et saaksime ikka kõik peole! Suur tänu Koksvere Maanaiste Seltsile, kes kattis lauad ja valmistas piduroad, suur tänu noorematele, kes ei pidanud paljuks tulla peole, sest eks nad on ju potentsiaalsed pidulised juba aasta või paari pärast. Suur tänu kõigile, kes tulid, sest mida rohkem meid on, seda muhedam olek!
Head tuju ja kohtumisteni ka järgmistel pidudel. Võtke ikka hea tuju kaasa, laulge ja tantsige. Seda nooremad siis oleme.
