Elamud tuleb kanda ehitusregistrisse
„Suurusjärk on umbes poolsada maja, mida registris pole," ütles ehituse järelevalveinsener Aare Lehtpuu, kes nimetab registrisse mittekantud elamuid kodututeks. Lehtpuu sõnul on vallas elamuid, mille kohta on külanõukogu aegadel toimik avatud, kuid mingil põhjusel ei ole hooneid toona registrisse kantud ja nii pole neid ka tänapäevases ehitusregistris.
„Eesmärk on ehitusregister korda saada, et oleks selgus majas, kui palju on vallas suuremaid kui 20ruutmeetrise ehituspinnaga elamuid," sõnas Lehtpuu.
Registris mitteolemine võib teoreetiliselt ka suuri probleeme tekitada - näiteks kui vallavalitsus lähtuks teehooldusel ainult ehitusregistris olevast infost, jääks talvel nii mõnigi teeots lahti ajamata.
„Kõik muidugi teavad kohalikke olusid ja seda, kus elamud asuvad, nii saavad ka vajalikud teed hooldatud," ütles Lehtpuu.
Nende elamutega, mida pole ehitusregistrisse kantud, ei saa ka notariaalseid tehinguid teha. „On olnud juhuseid, kus notar helistab vallavalitsusse ja pärib hoone kohta, mida ehitusregistris pole. Siis jääbki pärimis- või müügitehing tegemata, sest elamu registrisse kandmine on ikka omaniku asi. Samas ei tea keegi, millal meil mingeid tehinguid teha tuleb," rääkis Lehtpuu.
Sellest aastast vallas kehtima hakanud „Eluaseme (elamu) parendamise toetamise korra" järgi saavad toetust taotleda ainult need omanikud, kelle elamu on ehitusregistrisse kantud.
Kui inimene kavandab kevadeks-suveks remonditöid, mille jaoks on „Eluaseme parendamise korra" alusel võimalik hüvitist küsida, siis on praegu parim aeg elamu ehitusregistrisse kanda, ütles Lehtpuu.