Elu tuulikute vahel: uni on hea ja vaikne tiibade kohin vaid uinutab
Osa kohalikke elanikke kurdab, et Varbla vallas Tamba poolsaarel töötavad tuulikud röövivad unerahu, teised aga seda arvamust ei jaga ning kirjutavad Varbla Valla Infolehes, et probleem on ülepaisutatud.
"Väike, seni tähelepanuta, Tamba külake, on hakanud paljudele unetust tekitama. Lausa peetakse kogunemisi, et arutada Tamba küla UNE ja TERVISE üle.
Pole saladus, et täisväärtuslik uni tagab hea tervise ja rõõmsa meele, teotahte ja positiivsed mõtted. Kui ei saa hästi magada, otsime halva une põhjusi. Küll laulab lind kevadel valjusti, tugev vihmahoog või telefonikõne uinaku ajal. Tamba randa ehitatud tuulikud ei häiri kuidagi elu kvaliteeti. Uni on hea ja vaikne tuulikute tiibade kohin vaid uinutab. Vahel häirivad taeva kõrgustes kihutavad reaktiivid või sõbralik naabrikoera ulgumine. Sellega oleme aastaid elanud ja harjunud. Võiks öelda, et ei oskagi ilma nende hüvedeta elada. Kellel on kahtlusi võib alati oma silmaga vaadata ja kõrvaga kuulata, kuidas ja kas ikka on tuulikute müra nii suur kui suureks on paisutatud teema.
Meie magame hästi. Elage ka rõõmsalt edasi ja laske teistel elada. Juba Tõnisson („Kevade") ütles, et mis nad tulevad meie õuele kaklema. Kakleme siis oma õuel.
Soovime kaunist kevadet, linnulaulu ja päikest, positiivset ellusuhtumist ja rahulikku unekest.
Armsad unetud, tuulikud ei ole halva une põhjused. Olles paar päeva linnakäras (trammide krigin, rongide kolin jne.), saate aru, et see siin mere kohinas ja tuuliku tiibade sahinas, on PARADIIS.
Väike Tamba küla on üksmeelne ja abivalmis. Rahvas on nagu tähed taevas, et alati neid ei näe, aga kui vaja, on nad olemas.
Suur tänu TEILE ja ilusat kevadet!"
Argipäevas hallis, iga soe ja siiras sõna on kallis!
Armas Varbla valla rahvas! Meid on sellel kaunil territooriumil vähe ja sellepärast mõtlen ma nagu oleks meid 4 suurt peret (Varbla keskus, Saulepi, Paadrema ja Paatsalu). „Iga pere" on omanäoline. Paatsalu rahvas on jõudnud eakate kilda, aga ääretult toimekas. Neid jagub igasse valdkonda. Tagasihoidlikust rahvast räägitakse alati vähe. Nüüd aga oleme saanud järsku kuulsaks. Kuulsus ei ole ainult oma vallas, vaid üle Eesti. Küsimus on: „Mis teil toimub? Kuidas sa seal elad? Miks sa seal elada ei saa?"
Probleem on paisutatud. Meie maja jääb kahe tuuliku vahele. Kaugusi ei ole mõõtnud ja selleks ei ole meil ka vajadust. Oleme põliselanikud ja harjunud mere kohina ja lennukite ülelennuga. Kui levis teave, et planeeritakse siia tuulikute ehitamist ja teostatakse tuule tugevuse mõõdistamine, siis ilmus naabri mäele tuulemõõtur. Hiljem viidi ta peredest kaugemale randa. Miks? Ei ole seda uurinud. Paar kuud möödusid vaidluste ja selgituste tähe all, enne kui saavutasime kokkuleppe. Kinnistuid jäi tuulikute alla 5. Miks jäi praegune tülitekitaja välja? Ei tea.
2 aastat (2012-2013) toimusid kiired ehitustööd. Paistis, et kõik said sõbralikult läbi. Meie elu puudutasid need tööd ja tegemised kõige rohkem. Ja meie ei seganud töömehi, sest peret kimbutasid terviseprobleemid. Nii ei tea me, kuidas ilmusid tuulikute osad ja teostati tee ehitus. Kõik sujus märkamatult.
Tuulikud töötavad. Tuulikute sündroomi all ei kannata, sest meie haigused on meil ammu olnud. Abikaasal on südamestimulaator, mida ei ole ka miski mõjutanud. Käisime kontrollis ja vestlesime Pärnu arstidega. Otsus oli, et rahvas, lugedes „lendlehti", võiks arvestada, kas siseruumis töötab sisendava diameetriga 1,2m ventilaator või looduses tiirutab 101 m kõrgusel tuulegeneraator - on ühesuguse vibratsiooniga. Mõlemal juhul on võimalik dünaamiline balanseerimine. (Andmed „lendlehest" füüsik Hans Kuusik)
Vaielda võib palju. Iga inimene on erinev. Peaks ikka otsustajad olema kohalikud elanikud, aga mitte juhuslikud suvitajad või heal juhul 1-2 kuud paigal olijad. Eriti huvitav on see, et Tamba voorel olev tuulik on tunnistatud kõige ohtlikumaks. Selle ümber tiirleb tuhat probleemi. Tõesti, kaardil on kirjas, et Tamba voor on puhkeala reservmaa. Paremale ja vasakule jäävad liivased rannad. See reserv on kivine ja madal rand. 76 aasta jooksul olen ma näinud seal istumas ühte nudistide paari. Meie lapsed ja lapselapsed on seal oma jalgu lõhkunud, sest kivid on teravad. Kallasrada on vaba ka, keda huvitab, see veendugu, et meie ei pane välja keelavaid silte. Kinnistute kasutamisele ei ole piiranguid ja kui kedagi huvitab kinnistute hind, siis looduskaitseseaduses § 16 lõige 5 on sätestatud - ostuõigusega Eesti Vabariigi kasuks. Iga mõtlev inimene teab, mis on riiklik hind ja mis on turuväärtus. Need maad ei ole müüdavad.
Kui vaadata looduse poolelt, siis meie tuulikute piirkonda jäävad kaitsealused linnud ja taimed, aga neid ei ohusta miski. Meie rand ei ole ülekoormatud loomadega ja emaputke peaks kaitsma naabrid. Seda voorel ei kasva. (maakatastri kitsenduste väljavõte; looduskaitseseaduse § 53 väljavõte).
Iga uus on algul tundmatu ja me ei taha kohaneda. Praegu on tuulikute probleem paisutatud ja arvan isiklikult, et selle taga on muud põhjused. Kui keegi läheb „lendlehtedega" kaasa, siis on hirmul tõesti suured silmad
Tulge meile külla ja veenduge, et meie elu ei sega tuulikud. Arvame, et Mäli tuulikud ei sega ka sealse rahva elu. Mõelge alati neile, kes elavad tiheliiklusega teede ääres.
Soovin kõigile rahulikku mõistmist ja andke aega. Tüli on tekkinud tühjast asjast.
Soovin kõigile ilusat kevadet!
Milja Paldis
