2011. aasta lõpus palkas metsatöödega tegelev firma suulise lepingu alusel kolm töömeest metsa langetama soiselt alalt, kuhu langetustraktor juurde ei pääsenud. Töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamise kaardile võeti meestelt allkirjad, et neile on esmased ohutusalased juhiseid antud, ja saadetigi nad metsa. Kätte anti professionaalsed mootorsaed. Tegemist oli segametsaga ja mehed asusid üksteise võidu puid langetama. Töö sujus keskpäevani. Kella 14 ajal langetasid kaks meest paaris männipuud. Tehtud oli puule sisselõige ja teine mees oli hargiga abiks puu tõukamisel. Samal ajal oli neist umbes 15 m kaugusel kolmas töötaja hakanud langetama teist puud. Viimane võttis langetamisel vale suuna ja kukkus eemal saega puud langetanud töötajale peale. Saadud löögist kukkus mees pikali ja jäi lamama. Kohalekutsutud kiirabi toimetas kannatanu haiglasse, kus tal tuvastati roiete hulgi murrud ja murrud reieluukaelal ning niudeharjal. Asjale võib vaadata ka nii, et sel korral läks töötajal veel isegi õnneks - vaatamata hulgi murdudele ta paranes ja on tänaseks haiglavoodist väljas.

Mis läks valesti? Sündmuskohal käies selgus, et langetatud oli 28 cm läbimõõduga männipuu pikkusega umbes 22 m. Langemishoogu olid pidurdanud langemisteele ette jäänud kased ja mänd ning kukkumisel oli puu jäänud paindesse. Puu tüvi oli täielikult läbi lõigatud ja õige langetussuuna tagamiseks polnud jäetud pideriba. Seetõttu polnud puu langemissuunda võimlik üldse kontrollida. Puu oli langenud ettenähtust umbes 120 kraadi eemale.

Tööandja ohutusjuhendite kohaselt oli kehtestatud puude langetamise kohast 50 meetri kaugusele ulatuv ohtlik tsoon, mille pidi tähistama ohumärkidega. Tähistamise eest vastutas metsalangetaja. Langetamise ohtlikku tsooni võis minna ainult langetaja loal. Reaalselt viibisid aga kõik kolm töötajat langetustsoonis ja tsoon oli tähistamata.

Järelikult polnud tööohutusjuhendi tutvustamine töötajatele piisav, veendumaks, et töötajatel on vajalikud oskusteadmised töö tegemiseks. Selliste teadmiste andmiseks tuleb korraldada eraldi väljaõpe, määrates juhendaja ja väljaõppe kestuse. Tööandja peab veenduma, et töölistel on vajalikud oskusteadmised ja praktiline töökogemus olemas, enne kui nad lubatakse iseseisvale tööle. Juhutöölistega tööd tehes võid küll esialgu materiaalselt võita, kuid tööõnnetused on kerged tulema ning siis läheb see rahaliselt kordades kallimaks. Halvimal juhul võib see vastutavale isikule lõppeda vanglamüüride taga.