Endine meremees Hugo Boden kasvatab keskkonnateadlikkust
Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti juhi, Paalalinna gümnaasiumi vilistlase Tiivi Tiido algatusel ja juhtimisel tegutseva hariduskoostööprojekti pidevõppeprogrammi Comenius Regio koostööpartnerid on Belgiast Oostkampi omavalitsus ja Eestist Viljandi. Belgiast osalevad veel kolm kooli, keskkonnaorganisatsioon Regionaal Landschap Houtland ning keskkonna- ja maastikukaitsega tegelev Natuurpunt. Eestis on selle koordinaator Viljandi, projektis osalevad partneritena Jakobsoni ja Paalalinna gümnaasium ning Soomaa rahvuspargi külastuskeskus.
Projekt kestab kaks aastat. Koolides korraldatakse õppekäigud Soomaale ja Ülemiste veetöötlusjaama ning veeteemalised fotovõistlused.
Väljavalitud fotosid kasutatakse kalendrite kujundamiseks. Plakativõistlusel läks väga hästi õpetaja Kaja Lepla juhendatavatel õpilastel. Paremad tööd, millest suur osa oli Paalalinna gümnaasiumist, olid välja pandud mitmes Belgia koolis.
Tulemas on ka fotokoolitus. Veeteemalise omaloominguvõistluse paremaid Jakobsoni kooli õpilaste töid on võimalik lugeda internetist projekti koduleheküljelt. Ühtlasi tehakse õppekäike veekogude äärde, kus uuritakse vee-elustikku ja võetakse veeproove.
Õppekäigud on mõlemal aastal, kuid erinevatele õpilasrühmadele. Paalalinna gümnaasiumi VIIIa klassi õpilased käisid kevadel kooli lähedal asuva tuletõrjeveevõtukoha tiigi ökoloogilist seisundit uurimas. Septembris oli Jakobsoni gümnaasiumis õppepäev VIII ja XII klassi õpilastele.
Matk viis kooli juurest mööda järve kallast lossimägede kaudu lauluväljakuni. Teel olid kontrollpunktid, kus õpilased pidid lahendama ülesandeid: täitma pihkude abil ämbri veega ehk uurima vee voolavust. Paalalinna kooli V-VIII klassi õpilased kogunesid Paala järve äärde, osalemaks rühmatöös «Reipalt koolipinki».
Soojenduseks lahendasid nad mõned matemaatikaülesanded ning siis jätkus töö Secchi ketta abil vee läbipaistvuse selgitamiseks ja võeti veenäidis, mida hiljem koolis mikroskoobiga uuriti. Vee temperatuuri mõõdeti Vernier' aparaadiga ja puude kõrgus selgitati välja karjapoisi meetodil. Eelmisel aastal käisid õpetajad Belgias koolitusreisil tutvumas sealse õppetöö ja veestikuga.
Vesi on meie elus hapniku järel tähtsuse poolest teine aine. Selle puudumise korral saab inimkeha hakkama vaid kaks päeva, niisiis on väga tähtis, et vee kvaliteet oleks hea.
Paalalinna gümnaasiumis pidas veeteemalise loengu Belgiast pärit endine meremees Hugo Boden. Tema sõnul on puhta magevee kulu inimese kohta keskmiselt 160 liitrit ööpäevas. Joogiks ja toiduvalmistamiseks kulub sellest kõigest viis protsenti.
Vee kvaliteeti on võimalik määrata mitut moodi: keemiliselt, bakteriaalselt ja bioloogiliselt. Kui keemiline ja bakteriaalne vee jälgimise meetod võivad olla kulukad ning aeganõudvad, siis projekti raames koolides kasutatav bioloogiline meetod on sobilikum: vee kvaliteeti hinnatakse selle puhul läbipaistvuse, lõhna, värvi ja vees olevate organismide järgi.
On loogiline, et mida rohkem on vees elu, seda parem see on. Pinnavee kvaliteeti saab määrata mitmesuguste elusorganismide, näiteks bakterite, planktoni, selgrootute ja suuremate veeloomade abil. Bioloogiliseks määramiseks kasutatakse selliseid selgrootuid, kes veedavad kogu või enamiku elu veekogu läheduses ja keda on võimalik näha palja silmaga, näiteks sääsevastseid ja lülijalgseid.
Loengu mõte oli õpetada lapsi bioloogilise meetodi abil määrama vee kvaliteeti, et kogeda seda siis bioloogia- ja loodusõpetuse tunnis.
Bioloogiliseks kvaliteedi määramiseks võetakse kõigepealt veenäidiseid ja tuvastatakse nendest leitud organismid piltide abil. Seejärel loetakse liigid kokku ja määratakse nende hulga järgi, kas vesi on hea või halb. Kvaliteeti hinnatakse kümne punkti skaalal. Kümmet punkti on väärt puhas kristallselge vesi.
Projekti «Vesi - elu allikas» eesmärk on õpetada sirguvat põlvkonda käituma keskkonnasäästlikumalt ja hindama vett kui tähtsat loodusvara. Samuti soovitakse Belgia ja Eesti omavalitsuste koostöös parandada keskkonnaorganisatsioonide suhteid ning vahetada vee seisundi hoidmise kogemusi ja meetodeid.
