Kofeiin - peamine ülesanne on kesknärvisüsteemi stimuleerimine, kuid seeläbi avaldab see mõju erinevatele elundkondadele, nt südame-veresoonkond, hingamiselundkond, seedeelundkond, mõjutades seeläbi tervet organismi. Tervete täiskasvanud inimeste puhul loetakse ohutuks päevaseks kofeiinidoosiks kuni 400 mg, laste puhul ei tohiks kofeiinikogus ületada 2,5 mg/kg ja noorukite puhul on piiriks 100 mg päevas.

Kui väikeste koguste juures on efekt stimuleeriv, siis suured kogused võivad viia närvilisuseni, tekitada värinaid ja ärevust. Suurem osa Eesti poodides müüdavatest energiajookidest sisaldavad kofeiini 32 mg 100 ml kohta. Pooleliitrine purk sellist jooki sisaldab 160 mg kofeiini, mis ületab laste ja noorukite puhul lubatud koguse.

Guaraana - seemned sisaldavad lisaks märkimisväärsel hulgal kofeiini, 1 g guaraanat võrdub umbes 40 mg kofeiiniga ning seetõttu suurendab see jookide kofeiinisisaldust veelgi.

Tauriin - väävlit sisaldav aminohape, mida leidub looduslikult inimese organismis aminohapetest kõige enam. Sünteetilist tauriini leidub energiajookide koostises väga suurtes kogustes ja kuigi uuringutega pole kindlaks tehtud tauriini kahjulikku mõju, ei ole piisavalt uuritud nii suure koguse koosmõju teiste energiajookides sisalduvate ainetega.

Ženšenn - aitab tugevdada immuunsüsteemi, parandab füüsilist võimekust ning suurendab vastupanuvõimet stressile. Lisaks seostatakse selle kasutamisega aga ka ebasoodsaid mõjusid - östrogeenitaseme muutused, unetus, südamepekslemine, kõrge vererõhk, tursed, peavalu, peapööritus.

Ženšenni ravitoimete avaldumiseks on energiajoogis sisalduv kogus liiga väike ning seetõttu saadav kasu küsitav. L-karnitiin - aminohape, mis aitab parandada ainevahetust ning omab võimalikku kasu treeningutel, kuid ka siin on tegemist liiga väikeste kogustega, et positiivne mõju saaks avalduda.

B-grupi vitamiinid - rühm kaheksast üksikust vees lahustuvast vitamiinist. Energiajoogid sisaldavad suures koguses suhkrut, B-grupi vitamiinidel on siin roll muuta lisatud suhkur energiaks. Siit tuleneb mõiste „lisaenergia", sest B-grupi vitamiinid on võtmeks, et vabastada kogu energia, mida pakuvad energiajookides sisalduvad lihtsuhkrud. B-grupi vitamiinide kogused energiajookides ei ole küll otseselt kahjulikud, kuid on ebamõistlikult suured (küündides tuhbndetesse protsentidesse vajalikust päevasest kogusest).

Suhkrud - enamik energiajooke sisaldav sahharoosi, glükoosi, ja/või kõrge fruktoosisisaldusega maisisiirupit. Enamikes energiajookides sisalduvad lihtsuhkrud tekitavad „pilves" tunde, mille kutsub esile veresuhkru taseme tõus, taseme langedes läheb organism „kriisiolekusse" ja annab signaali, et vajab rohkem suhkruid. Liigset suhkru tarbimist seostatakse aga diabeedi, hambakahjustuste, rasvumise, enneaegse vananemise, madala serotoniini taseme ning südamehaiguste riskiga. Suurem osa Eestis müüdavatest energiajookidest sisaldab süsivesikuid keskmiselt 10 g 100 ml kohta, mis teeb pooleliitrise joogi juures 50 g suhkrut. See aga on nt 2000 kcal päevase energiakulu juures juba lubatud 100% päevasest suhkrukogusest, samas tuleb arvestada, et suhkruallikaid tarbib inimene iga päev palju enam.

Terviseprobleeme, mida energiajookide igapäevase tarbimise puhul võib täheldada, saab seostada eelkõige liigse kofeiinikogusega, lisaks on suhkrusisaldus (v.a suhkruvabad joogid) soovitatud normidest oluliselt kõrgem. Kuigi teised lisatud ained on teatud kogustes tervisele kasulikud, ei ole nende sisaldus energiajookides positiivse mõju avaldamiseks piisav.

Ebasoodsad mõjud kesknärvisüsteemile, mida on kirjeldatud seoses energiajookide tarbimisega, on peavalu, ärevus, ärrituvus, erutusseisund, peapööritus, värinad, segadus, psühhoos, krambid ja vaimse seisundi muutused.

Energiajoogi ja spordijoogi kasutus

Tihti aetakse energiajoogid ja spordijoogid segi, kuigi need on oma olemuselt väga erinevad tooted. Spordijoogid sisaldavad elektrolüüte (nt naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium) ja on mõeldud treeningu käigus higistamise teel kaotatud vee ja elektrolüütide taastamiseks. Energiajoogid aga elektrolüüte ei sisalda. Siinjuures on vajalik eelkõige vee tarbimine, kuid tihti arvatakse, et sobilikud on energiajoogid. Energiajookide kasutamine spordijookide asemel toob endaga kaasa suured kofeiinikogused, mis omavad vastupidist efekti veevajaduse rahuldamisele. Seetõttu on laste ja noorukite puhul väga oluline valida enne või pärast füüsilist koormust, selle ajal ja ka muudel juhtudel organismi veekaotuse tasakaalustamiseks õige jook, vältides seejuures liigset suhkru ja energia saamist.

Viimasel ajal on muutunud noorte seas üha populaarsemaks energiajookide ja alkoholi koos tarbimine, suurendades sellega veelgi terviseriske. Energiajookide segamine alkoholiga võib olla ohtlik, arvestades energiajookide stimuleerivat toimet ning alkoholi depressiivseid omadusi.

Energiajookide stimuleeriv mõju võib varjata seda, kui purjus inimene on, ning tekitada olukorra, kus on raske aru saada, kui palju alkoholi tarbitakse. Alkohol ja energiajoogid koos takistavad organismi alkoholi ainevahetust ja võivad suurendada alkoholimürgistust.

Kuigi energiajooke reklaamitakse kui lisaenergia andjaid, siis tegelikult ei sisalda nad energiat rohkem kui tavaline karastusjook. Energiajookides leiduvad ained vaid „piitsutavad" organismi ning seeläbi tegelikult kurnavad seda. Organismi energiavajaduse rahuldab mitmekesine toitumine ning värskuse, parema kontsentreerumisja õppimisvõime tagab korralik puhkamine ja öine uni.


Artikkel on lühiülevaade Tervise Arengu Instituudis koostatud „Energiajookide uuringu raportist 2013", mis on täismahus kättesaadav Tervise Arengu Instituudi veebilehel www.tai.ee.


Soovitusi, kui otsustate energiajooke tarbida

• Kofeiini sisaldavate toodete pakenditelt tuleks lugeda nende kofeiinisisaldust ning jälgida päevas saadavat kofeiinikogust. Kuni 40-kilogrammiste laste puhul võiks saadav päevane kofeiinikogus olla maksimalselt 2,5 mg kehamassi kilogrammi kohta ning raskemate laste ja noorukite puhul maksimaalselt 100 mg kofeiini päevas, seda kõikidest allikatest kokku - energia- ja koolajoogid, kohv, tee, šokolaad, teised kofeiini sisaldavad tooted.
• Energiajookide puhul tuleb arvestada nendes sisalduva suhkrukogusega ning jälgida, et suhkrule ümberarvutatult ei ületaks kogu päevane suhkrutarbimine kõikidest allikatest, sh suhkur, mesi, moos, kommid, šokolaad, koogid, karastusjoogid jm, olenevalt lapse vanusest kokku 15-25 grammi.
• Energiajooke ei tohiks kindlasti tarvitada mõne tunni jooksul enne või pärast füüsilist koormust või selle ajal. Energiajooke ei tohi segamini ajada spordijookidega.
• Õppimis- ja kontsentreerumisvõimet parandab kofeiinist paremini normaalne ja mitmekesine toitumine ning piisav uni.
• Parim janukustutaja on vesi. Energiajooki ei tohi kasutada janu kustutamiseks. Risk energiajoogist tulevale suuremale vee eraldumisele ja sellega kaasnevatele terviseprobleemidele on eriti suur suvel, mil energiajooki kasutatakse tihti vee asemel janu kustutamiseks.
• Nähtude puhul, mida võib seostada kofeiini ületarbimisega, pöörduge perearsti poole ning teavitage teda joodud energiajookide kogusest.
• Kui töö tõttu või muul põhjusel (nt eksamiperiood) on vaja öösel üleval olla või tunnete väsimust autosõidul, närige parem paar kohviuba energiajookide või kofeiinitablettide asemel. Kõige paremini aitab korralik toit ja piisav puhkus.
• Kui tunnete, et olete energiajoogist (kofeiinist) sõltuvuses, kuid soovite sellest vabaneda, tuleks konsulteerida perearstiga.