Ennetusprogramm karistuse asemel – narkootikumidega vahele jäänud noortele antakse võimalus puhtale karistusregistrile
Ennetusprogrammis ühendavad oma jõud uurimisorganid ja kohalikud omavalitsused, kes tahavad karistamise asemel jõuda noore inimese õigusrikkumiseni viinud probleemi sisuni. Programmi „Puhas tulevik“ rakendamisel jääb esialgu protokolli koostamine ja trahvi määramine ootele, kuid menetlusprotsessile lisandub alaealise ja tema pere osalemine pooleaastases ennetusprogrammis. Liitumine sellega on vabatahtlik ehk motivatsioon programmis osalemiseks peab olema noorel õigusrikkujal endal.
Programmi eesmärk on muuta lapse elu ja hoida teda eemal edaspidistest õigusrikkumistest. Projekti meeskonna ülesanne on iga osaleva noore puhul välja selgitada, milliseid muutusi lapse elus on tarvis teha ning võimalusel need ennetusprogrammi kaudu ellu viia selliselt, et laps jõuaks tagasi õiguskuulekale teele,“ selgitab noorsoopolitseinik Liisa Kangur. Tema sõnul on programmi kõige olulisem eesmärk see, et noor inimene teadvustaks, kui oluline on edaspidises elus kriminaalrikkumiste vaba taust, selle võimalikkust ning sellega kaasnevaid kasutegureid. Programmi edukalt läbinud noorele antakse võimalus alustada puhtalt lehelt, karistusregistrisse sattumata. „Praktikas teeb see kindlasti kättesaadavamaks võimaluse tulevikus välismaale õppima asuda või näiteks töötada finantsalal,“ usub Kangur.
Programmi peamine sihtrühm on esmakordselt narkosüüteoga politseisse sattunud alaealised, kuid programm tegeleb ka nende noortega, kes on juba ühe korra sama teo eest karistada saanud. „Kui noor paneb pärast karistada saamist toime uue süüteo, ei ole karistamine olnud efektiivne ning siis proovitakse noort õigele teele suunata programmis osalemise kaudu,“ selgitab Kangur.
Enamlevinud aine on kanep Põhja prefektuuris registreeriti 2013. aastal 136 alaealiste poolt toime pandud narkootikumidega seotud süütegu, sealhulgas 17 kuritegu. 2014. aastal olid vastavad numbrid 122 ja 13. Noorim rikkuja möödunud aastal oli 11-aastane. Lääne-Harju politseijaoskonna piirkonnas pandi nendest tegudest 2014.aastal toime 36. „Rõhutan, et need on teod, mille politsei on fikseerinud, isik on kindlaks tehtud, kogutud on tõendusmaterjali ning viidud läbi menetlus,“ täpsustab Kangur. Juhtumid on väga erinevad. Näiteks suitsetavad lapsed kusagilt ostetud kuivatatud ravimtaimi kanepi pähe, mis tekitavad n-ö platseebo-joobetunnused. Leidub ka selliseid juhtumeid, kus tarvitatakse erinevaid aineid mitu päeva järjest, et oleks tuju ja jaksu pidutseda. Haiglasse on sattunud nii mõnigi laps, aga õnneks pole viimase viie aasta jooksul ükski alaealine narkoainete tarvitamise tagajärjel surnud.
Noorte hulgas on levinuim narkootiline aine kanep. Ohtliku ja raskesti tuvastatavana liigub turul sünteetiline kanep, mis möödunud aastal mitmed lapsed raskes seisundis haiglasse saatis. „Üldiselt peetakse kanepi tarvitamise alustamist alaealisena esimeseks trepiastmeks, kust liigutakse pahatihti juba erinevate tablettide, pulbrite ja vedelike proovimise juurde. Statistika näitab, et seni on noored ellu jäänud, kuid pikemas perspektiivis narkootilisi aineid kasutada ja pääseda erinevate psüühikahäireteta või vähemalt probleemideta füüsilises tervises, eraelus või suhetes, on tegelikult võimatu,“ teab Kangur.
Saue vallas on narkoprobleemidega noori olnud võrdlemisi vähe ja peamine probleem on kanepi suitsetamine ning ka selle puhul on sõltuvus kerge tekkima. Narkosõltuvusega kaasneb enamasti ka koolikohustuse mittetäitmine ja kohalik alaealiste komisjon on rakendanud mõjutusvahendina noore rehabilitatsiooniteenusele suunamist. „Saue valla noori on suunatud Jõhvi noorukite rehabilitatsioonikeskusesse, kus noor elab poolkinnises, pideva järelevalvega keskuses. Väljas käiakse piiratult ja koos saatjaga, koju saab vaid väga loetud korrad ja vastavalt motivatsioonisüsteemis kogutud boonuspunktidele. Ka õppetöö toimub keskuses, aga kahjuks saab noor olla seal vaid ühe õppeperioodi,“ kirjeldab lastekaitsespetsialist Sirli Sõstar-Peerna senist praktikat.
Programmi „Puhas Tulevik“ põhifookus on noorte narkootikumitarvitamise põhjuste väljaselgitamine ning eesmärk on koos toetusgrupiga leida võimalusi narkootikumide kasutamisest loobumiseks. Politsei ja valla roll nihkub karistamiselt noorte suunamisele ning teraapiale. Eeldusel, et noor läbib programmi edukalt ja selle kestel narkootikume ei tarvita, on tal võimalus oma elu alustada puhtalt lehelt ja kandeta karistusregistris.
KOHALIK STATISTIKA
• Politsei andmetel fikseeriti 2014. aastal
Saue linnas ja vallas 12 korral alkoholi tarvitamist
alaealiste poolt, 2 olid 15-aastased
poisid ja 10 tüdrukud vanuses 14-17 aastat.
• Politsei teatisi ühe aasta lõikes on Saue
valla alaealiste alkoholi/tubakatoodete tarvitamise
kohta ca 2-5 korda kuus, enamuses
on ühekordsed vahelejäämised ja peamiselt
tubakatoote tarvitamine/omamine.
• Saue vallas oli möödunud aastal 2 alaealist,
kes olid tarvitanud narkootilist ainet,
mõlemad jäid vahele esimest korda ja siiani
on jäänud see neil ka ainsaks korraks. Mõlemal
juhul rakendas politsei rahatrahvi.
KARISTUSMÄÄRAD, MIDA SAAB NOORE INIMESE PUHUL RAKENDADA
• Alla 14-aastase ehk süüvõimetu isiku
poolt väärteo või kuriteo toimepanemise
korral koostatakse isiku suhtes väärteovõi
kriminaalmenetluse alustamata jätmise
materjal, millega on võimalik suunata
teo toimepanija alaealiste komisjoni mõjutusvahendite
kohaldamiseks.
• Väärteo- või kriminaalmenetlust saab
läbi viia isiku suhtes, kes on vähemalt
14-aastane ehk seaduse mõistes süüvõimeline.
• Väärteomenetluses (1 trahviühik on 4 eurot,
arest kuni 30 päeva, mis on asendatav
ÜKT-ga): Narkootiliste ja psühhotroopsete
ainete ning nende lähteainete seaduse
§ 151 lg 1 alusel narkootilise või psühhotroopse
aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise
või väikeses koguses ebaseadusliku
valmistamise, omandamise või valdamise
eest karistatakse rahatrahviga kuni 300
trahviühikut või arestiga.
• Karistusseadustiku § 183 sätestab karistused
aine väikeses koguses ebaseadusliku
edasiandmise või vahendamise, selle
ebaseadusliku valmistamise, omandamise
või valdamise eest edasiandmise eesmärgil,
samuti selle väikeses koguses üle riigipiiri
toimetamise eest süstemaatiliselt
– teo toimepanijat karistatakse rahalise
karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Kui tegu on suure koguse ainega,
rakendatakse karistusseadustiku § 184,
mille puhul karistuseks on kuni 10-aastane
vangistus.
• Korduvate tegude puhul on karistusmäärad
suuremad.
