Ero Liivik: Tallinn pakub Harjumaa omavalitsustele ebaausat konkurentsi
Tasuta ühistransporti võib suhtuda nii või teisiti, kuid olukord, kus Eesti suurim omavalitsus võib karistamatult meelitada väiksematest meelevaldselt maksumaksjad vähemaks, on küll taunimist väärt. Teisalt näitab see aga meie regionaalpoliitika nõrkust ja läbimõtlematust, kuna omavalitsuste vahel tekkinud konkurents on võtnud sedapuhku absurdsed mõõtmed. Tee Tallinna kui Eesti „superpealinna" on sillutatud, kuid seda paljude teiste omavalitsuste arvelt muidugi.
Ääremaa omavalitsused on juba ammu kaotanud, nüüd saabus seniste „paipoiste" ehk nn kuldse ringi omavalitsuste kord. Möödunud sügisel avaldatud Eesti võimekustabeli andmete põhjal eristuvat kaks tugevat regiooni: Tallinna linn ja selle ümbruskond ning Tartu linn ja selle ümbruskond. Eesti on justkui käristatud kaheks. Eelisarendatud piirkonnad õitsevad, teised känguvad.
Nüüd on Tallinn otsustanud ka oma tagamaale piltlikult öeldes noa selga lüüa. Selle asemel, et viljelda strateegiat, mille eesmärk on Eesti, kus on kõikjal hea elada, viib Tallinna linn ellu kunagise ministri Jüri Mõisa üleskutset „Tulge kõik Tallinna!", muidu jääte omadega jänni. Pealinna meer Savisaar armastab ennast pidada küll suureks riigimeheks, kuid sellises käitumises pole midagi riigimehelikku, otse vastupidi.
Kust leida aga vasturohtu, et ka Harjumaa Tallinnaga konkureerides püsti jääks?
Möödunud novembris saatis regionaalminister omavalitsustele arutamiseks kuus varianti, milline võiks olla tulevane halduskorraldus. Kindlasti peaks oma seisukoha siin ütlema ka Saue linn. Minu arvates tuleks aga lähtuda hinnangu andmisel kahest tõdemusest: sundliitmistel pole Harjumaal mõtet ja eelistama peaks maakondlike liitude tähtsuse suurendamist või ka maakondliku tasandi loomist.
Halduskorralduse korüfee prof W. Drechsler on öelnud, et valdade sunduslik liitmine läheb otseselt vastuollu nii demokraatia põhimõttega kui tooks endaga kaasa omavalitsuse autonoomia kadumise. Demokraatia tingimustes peaks inimestel olema õigus määrata, kuidas ja kes neid valitseb, seda ka kõige väiksemas üksuses, milles nad elavad.
Kindlasti aitaks omavalitsustel paremini hakkama saada regionaalse toetustasandi tugevdamine. 2012. aastal näitas riigikontrolli audit muuhulgas, et omavalitsuste koostöö maakondliku omavalitsusliidu tegevuse raames on olnud suuresti projektipõhine ja mingeid kaalukamaid ülesandeid ei ole liidule korraldada antud, kuna see on eraõiguslik ja omavalitsuste kuulumine liitu vabatahtlik. Liitude tegevusmahud on rahas mõõdetuna maavalitsustega võrreldes väikesed. Samas oleks sisuline alternatiiv omavalitsuste sundliitmisele just omavalitsuste senisest suurem koostöö ühes maakondliku tasandi väljaarendamisega.
Soome arenguekspert Jussi Jauhiainen on väitnud, et ka Eestile sobiks, kui maakondadel oleks demokraatlikult valitud parlament ning märkimisväärselt suurem otsustusvõime regionaalarengu ja struktuurivahendite rahade üle.
Loodetavasti aitaks nii tugevate omavalitsusliitude Eesti kui ka täiendava maakonnapõhise omavalitsustasandi rakendamine tõrjuda Tallinna linna poolt Harjumaa omavalitsustele tehtud valimisaasta autuid nupuvõtteid.
Foto: eroliivik
