Esimesed laulukoorid ja -seltsid Harjumaal

Esimesi laulukoore hakkasid Harjumaa koolmeistrid kihelkondades looma 19. sajandi teisel poolel. Laulukoore asutati 1870. aastail pea kõikidesse maanurkadesse, muusikaseltside asutamine sai hoo sisse kümme aastat hiljem.

Harjumaal asutati esimene muusikaselts Jüris 1866. aastal üsna pea pärast Tallinna Revalia (1863), Estonia (1865) ja Tartu Vanemuise (1865) seltside loomist.

Jüri lauluseltsile järgnesid rohkem kui 20-aastase vahega nii Keila kui Kuusalu seltsid ning esimese vabariigi aegu oli laulu- ja mänguseltse Harjumaal juba üsna rohkesti.

  • 1860 asutati Keila meeskoor
  • 1866 loodi lauluselts Jüri kihelkonnas
  • 1867 asutati Kuusalu meeskoor
  • 1870 asutati pasunakoor Kuusalu kihelkonnas
  • 1876 asutati Keilas segakoor ja pandi alus Madise lauluseltsile
  • 1879 registreeriti Madise Lauluselts
  • 1881 loodi muusikakoor Kose kihelkonnas
  • 1884 tegutses laulukoor Maerus
  • 1890 Keila Laulu ja Muusika Selts

Harjumaalased üldlaulupidudel

  • 1869 I üldlaulupidu Tartus - osales Kuusalu kaheksaliikmeline meeskoor, kes sinna viis päeva jalgsi läks. Pidustusteks osavõtuks kulus meestel kaks nädalat jaanikuust.
  • 1879 II üldlaulupidu Tartus - osales Kuusalu meeskoor
  • 1880 III üldlaulupidu Tallinnas - osalesid Jüri muusikaseltsi meeskoor ja Kuusalu pasunakoor
  • 1891 IV üldlaulupidu Tartus - osalesid Jüri ja Aruküla meeskoorid. Võistulaulmisel saab Jüri koor I ja Aruküla koor II auhinna.
  • 1894 V üldlaulupidu Tartus - osalesid Jüri meeskoor ja pasunakoor, Keila Laulu Seltsi koor ning Kose puhkpilliorkester
  • 1896 VI üldlaulupidu Tallinnas - osalesid Jüri sega-, naisja pasunakoor, Keila Laulu Seltsi koor, Kose ja Kuusalu puhkpilliorkestrid, Kuusalu, Jälgimäe ja Harmi segakoorid.
Keila Kultuurimaja meeskoor Keila rajooni laulupäeval 1959. aastal

Keila kirikuõpetaja Max Wilhelm von Fick asutas Keilasse 1860. aastal esimese meeskoori, mis esines III üldlaulupeol.

Esimese segakoori asutas 1876. aastal Keilasse noor ja andekas Jakob Maaberg, kes juhtis seda peaaegu nelikümmend aastat järjest. Laulukoore loodi Ohtusse, Keila-Joale, Vääna ja Rannamõisasse.

Keila Laulu ja Muusika Selts asutati ametlikult 1890. aastal, millest kujunes 1897. aastal Keila mängukoor koos puhkpilliorkestri ja näiteringiga.

Keila kihelkonna I laulupäev viidi läbi 1888. aastal Udriku mäel, millele järgnes kümne aasta pärast II laulupäev. Seejärel leidsid viie aasta sees aset Keila kihelkonna III ja IV laulupäevad, mis viidi läbi kõrtsmik Pipenbergi aias.

Keila kihelkonna muusikaelu eestvedajateks ärkamisajal olid koorijuhid Jakob Maaberg ja orkestrijuht David Otto Wirkhaus.

V Keila laulupäev - laval orkester.

Keila V laulupäev

1927. aasta jaanipäeval toimus V Keila laulupäev, esimene pärast 30 aastat. Eelmised korraldati ärkamisajal, mil Keilas peeti koorilaulust väga lugu. V laulupäevast võttis osa 12 laulukoori 500 lauljaga. Segakoore juhatas D. Orgussaar, pasunakoore J. Tammar. Laulupäev peeti alevi männikus, kuhu tallinlased sagedasti lõbusõite korraldasid. Laulupäeva avas korraldava komisjoni nimel B. Rägastik, alevivalitsuse nimel tervitas alevivanem Berg- Grünfeld, kelle kõnele järgnes hümn. Kohalik pastor A. Köögardal kõneles „laulu mõjust".

Sellele järgnes muusikaline osa, mis ajalehe Vaba Maa sõnul hästi korda läks ja elavate kiiduavaldustega vastu võeti. Kaasa laulsid ka Raudami ja Ilo koorid Tallinnast.

Õhtul pidi olema „Salome" ettekanne helgiheitjate valgustusel, mis aga mõne peategelase haiguse pärast ära jäi.