Abivallavanem Erik Sandla: “Uute plaanide järgi on elamute arvu ja kortereid kõvasti vähendatud, sellesse kanti peab tulema ärihoone ja mõned kortermajad kokku 80 korteriga.”

80 korterit ehk 250-300 elanikku pole just hirmuäratav arv. 74 000 ruutmeetrit äripinda, mille sein nagu Hiina müür paralleelselt maanteega jookseb – see on osadel inimestel karva turri ajanud.

20 aastat arendust

Erik Sandla: “74 000 ruutmeetrit kõlab küll natuke hirmuäratavalt, me lihtsalt ei kujuta seda ette, silme ette kerkib vaid Ülemiste kaubanduskeskuse neoonreklaamides helklev seinamüür. Tegelikult sellest 74 000 ruutmeetrist 27 000 ruutmeetrit on parkla.Ülejäänud 47 000 ruutmeetrist võtavad osa enda alla kaubanduspinnad, ka on sinna planeeritud rajada sotsiaalseid objekte, näiteks lasteaed, sportimiskeskus, kindlasti kolivad mõned firmad oma kontori sinna. Võimalusi on palju.”

See kompleks on plaanitud valmis ehitada 20 aasta jooksul, järkude kaupa. Iga blokk on eelmisest natuke eemal ja jäljendab täielikult looduslikku bareljeefi. Et ei tekiks täisehitatuse tunnet. Maad ja avarust selles kandis ju on, kuigi – maa maksab.

Erik Sandla: “Arhitekt on üritanud hoone maksimaalselt loodusega kokku viia, astmeliste hooneblokkide kõrgemad astmed algavad Vääna-Jõesuu poolt, kus maa on madalam. Loodusesse sulandumiseks on hoonele planeeritud isegi murukatus.”

19 vastuväidet

Ometigi on elanikud vastu. Kardetakse uue kaubanduskeskuse tõttu kuni 5000 auto lisandumist päevas; arvatakse ka, et piirkonnas ei jätku vett, kuna veevarud on piiratud ja probleem tekib kanalisatsiooniga.

Samas võib aga küsida – mis imekaup see küll on, mis 5000 autoomanikku sunniks iga päev uude ostukeskusesse sõitma, kas ei hakka seal rohkem ikka omakandi rahvas käima, kes praegu Tallinnas sisseoste teeb?

ARHITEKT ON ÜRITANUD HOONE MAKSIMAALSELT LOODUSEGA KOKKU VIIA.

Neid poolt ja vastuargumente võib tuua lõpmatuseni. Fakt on aga see, et detailplaneering on kogunud 19 vastuväidet ja kõigi nendega tuleb arvestada. Sellest hoolimata, et arendaja, Oxford Investments ja selle juht Hardley Barret on Eestis üsnagi tuntud tegija – ehitab Pärnus ja Raplamaal. Ja keegi pole kuulnud, et temaga probleeme oleks.

Erik Sandla: “Sellest hoolimata arutab vallavalitsus nüüd kõik 19 vaiet läbi, vastab vaide esitajatele. Siis kutsume 3 nädala pärast kõik vaide esitajad kokku, teeme uue avaliku arutelu. Kui ollakse nõus vaided maha võtma, läheb projekt töösse, kui ei, siis lähevad vaided maavanema juurde kaalumisele – kas need on ikka põhjendatud.”

Igal juhul usub Erik Sandla valla arengujuhina, et kompromiss arendaja ja elanike vahel on võimalik. Arenema peab vald, aga riivatud ei tohi saada ka inimeste huvid. Arengust ei tohi saada arengupeetust. 
__________________________________________

UUE ÄRIKESKUSE VASTU
Mure ratsatalu pärast

Otse planeeritava keskuse vastas, teisel pool maanteed asub Kukrumäe ratsatalu. Talu omanik Eerik Rebane ei ole sugugi rahul planeeritava ärikeskusega. Eerik Rebane kardab, et autode ja inimeste mass viib nii hobuste kui ratsanike rahu. Eerik Rebane: “Oleme pea kakskümmend aastat seda talu üles ehitanud. Nüüd ei taha küll, et ühe arendaja järjekordse utoopilise projekti pärast kõik olematuks muutuks. Kukrumäe ratsatalu ei ole ainult kohalikele noortele tunnustatud sportimise paik, oleme ka tunnustatud hipoteraapia (hoburavi) keskus, mille klientuur aastaaastalt kasvab.”

Ka pole Eerik Rebane rahul sellega, et ärikeskus läheb vastuollu valla kandipõhise arengu loogikaga. Arendada tuleks olemasolevaid kandikeskusi. Laiendada olemasolevaid kaubandus- ja teenindusasutusi. See objekt asub aga suvalises kohas kolme kandi: Vääna, Vääna-Jõesuu ja Suurupi vahel.

Erik Rebane: “Vastavalt seadusele peab planeering andma selge lahenduse, kuhu reoveed juhitakse. Trass on küll tulevikus lubatud Strantumi poolt ehitada, siiamaani pole aga veel kindel, et me need abirahad ehituseks saame. Ja mis siis saab – arendaja ütleb et lubasite trassi, nüüd ehitage. See maksab aga 30 miljonit eurot. Planeeringus sisalduv lahendus peab olema reaalne ja tingimusteta. Lisaks puudub keskkonnamõjude uuring.”

UUE ÄRIKESKUSE POOLT
Ei saa igavesti elada kiviajas

Planeeritavast ärihoonest linnulennul 600 meetri kaugusel elab ehitaja Indrek Aarma. Tema on ärikeskuse pooldaja.

Indrek Aarma: “Ei saa igavesti elada kiviajas. Planeeritav koht on praegu täiesti tühi, siin pole isegi mingit looduslikku haljastust. Nii et midagi looduselt me ära ei võta. Jutt 5000 autost päevas on selge liialdus – kes siia kaugelt ikka nii väga sõitma hakkab, igal pool on ju kaubanduskeskused olemas. Pigem vähendaks uus keskus pendelrännet – meie oma inimesed ei pea enam Tabasallu või linna poodi sõitma. Nii et logistiliselt see uus keskus pigem leevendaks olukorda, mitte ei pingestaks. Ka mõjuks selline keskus soodsalt ettevõtlusele kogu selles kandis – näiteks ka Keila-Joa või Keila inimene ei sõidaks linna poodi, vaid tuleks nädalavahetusel meile – jalutaks rannas, imetleks loodust. Ka ratsatalu võiks uusi kliente juurde saada, mitte kaotada.

Pealegi – see projekt on mõeldud 20 aasta peale. Kui arendaja näeb, et esimene osa kasu ei anna, siis vaevalt ta teise osa väljaehitamisega kiirustab. Aga siiski selge on see, et ükskord see elava liiklusega maanteeäär täis ehitatakse. Miks ei võiks teha seda siis tuntud arendaja, kellel on hea, väga omalaadse arhitektuuriga projekt, mis oma astmelisuse ja murukatusega ideaalselt sobib meie miljööväärtuslikku piirkonda.”