Et oleks kergem hakkama saada

Kuigi 2013. aasta tundub tulevat statistiliste näitajate poolest eelmisest kahest aastast parem, on reaalne olukord mitmel pool Eestis murettekitav. Samamoodi ka Jõgeval. Kui uskuda statistikat, siis oli eelmise aasta viimase kvartali keskmine palk Eestis 916 eurot. Jõgevamaal oli see näitaja 694 eurot.

Analüüsimata ühe või teise numbri vastavust tegelikkusele, tuleb tõdeda, et inimeste igapäevane hakkamasaamine on võrreldes nn buumiajaga keerulisemaks muutunud. Jõgeva suuruse linna esmaseks ülesandeks on kujunenud sellistes oludes selgelt mitte niivõrd suursugune arendustöö, vaid püüd kõikvõimalikul moel pingutada selle nimel, et pidurdada elanikkonna väljarännet, et hakkaks kujunema perspektiiv stabiilsest elanikkonnast. Selle tagamiseks on mitmeid võimalusi. Üks neist on pakkuda oma inimestele tuge läbi sotsiaaltoetuste. Sotsiaaltoetusel kui sellisel on kaks konkreetset eesmärki. Ühelt poolt on see rahaline tugi konkreetsele inimesele, perele igapäevaeluga hakkama saamiseks. Laiemas plaanis annab aga kohalik omavalitsus läbi sotsiaalsete meetmete kindla sõnumi elanikkonnale, missuguseid hoiakuid ja suundumusi linnavõim tähtsaks peab.

Viimasel kahel aastal on Jõgeva linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul mitmeid kordi meie linna sotsiaaltoetuste maksmise korda muutnud. Ajad ja aastad on oma olemuselt muutunud kiiremini, kui seda keegi 2007.-2008. aastal ette näha oskas. Väikseima töötusega piirkonnast muutus meie maakond ühtäkki üheks suurema töötusega piirkonnaks. Elamiskulude hüppeline tõus ilma reaalpalga kasvuta on paljud linlased väga täbarasse olukorda pannud. Seetõttu on mitmetel volikogu istungitel, sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni istungitel ning samuti ka linnavalitsuses tõsiselt tööd tehtud selle nimel, et üht või teist sotsiaalmeedet kehtestades oleks neist võimalikult palju kasu.

Sünnitoetus

Eelmise aasta lõpul muutis linnavolikogu 2011. aastast kehtinud sünnitoetuste maksmise korda. Aastal 2012 sündis Jõgeva linnas 39 uut ilmakodaniku. See number meid väga julgelt tulevikku vaadata ei luba. Kindlasti on sellel põhjusi rohkem kui üks, kuid sellest lähtuvalt oleme muutnud ka sünnitoetuste korda, eelkõige paindlikumaks ja linnaelanikele kättesaadavamaks.

Uue korra järgi on ära kaotatud nn kuue kuu nõue. Kui varem oli sünnitoetuse saamise eelduseks, et lapse mõlemad vanemad on vähemalt kuus kuud enne lapse sündi Jõgeva linna sisse kirjutatud, siis käesoleval hetkel see nõue enam ei kehti. Kõigil noortel lapsevanematel, kes on registreerinud ennast Jõgeva linna kodanikuks enne lapse sündi, on õigus saada ka linna poolt makstavat sünnitoetust, mille suurus on käesoleval aastal 350 eurot.

Sünnitoetus makstakse välja kahes osas: 30 protsenti kohe pärast lapse sündi ning ülejäänu lapse aastaseks saamisel, kui pere sellel ajal endiselt Jõgeval elab. Siinjuures on arvestatud sellega, et täna on olemas ka riiklik sünnitoetus. Riiklik toetus ja Jõgeva linna toetuse esimene osa võiks moodustada sellise rahasumma, mis aitaks noorel perel katta esmased lapsega seotud kulud. On selgemast selgem, et lapse kasvades kasvavad ka kulud ning seetõttu ollakse senini arvamusel, et hea tugi noorele perele on vajalik ka siis, kui laps aastaseks saab. Bürokraatiabarjääri pole toetuse teise osa saamiseks ületada vaja, piisab vaid, kui pere elab jätkuvalt Jõgeva linnas.

Kindlasti ei aita sünnitoetus kaasa sündide arvu hüppelisele tõusule linnas, kuid on hea, kui noored lapsevanemad võivad kindlad olla, et saavad pere suurenedes tuge ka omavalitsuselt.

Paljulapseliste pere toetus

Tänane linnavalitsus ning volikogu on selle aasta otsustega selgelt suunanud oma tähelepanu noortele ja paljulapselistele peredele. Aprillis kehtima hakkava korra järgi vähendatakse linnas elavast perest meie linna lasteaedades käivate laste kohatasu alates pere teisest lapsest poole võrra.

2013. aastal on lasteaia kohamaks 20 eurot, millele lisandub söögiraha. Kui korrutada seda summat nii kahe, kolme kui neljaga, saame kokku juba vägagi arvestatava summa. Linnavalitsuse eesmärk on tagada alushariduse kättesaadavus kõigile lastele, hoolimata nende vanemate majanduslikust olukorrast. Lasteaed on parim koht kooliks valmistumiseks. Alates kolmandast lasteaias käivast lapsest vabastatakse pere maksust täielikult.

See tähendab, et kui näiteks tänavu jaanuaris pidi lapsevanem, kelle kolm last käivad linna lasteaias, ainuüksi kohatasuks maksma 60 eurot, siis alates aprillist on see summa poole väiksem ehk 30 eurot.

Laste kvaliteetne alusharidus, mis antakse lasteaias, aitab meil vältida või ennetada nii mitmeidki probleeme, mis võivad tekkida koolieas.

Ranitsatoetus

Esimesse klassi mineva lapse toetus ehk ranitsatoetus on käesoleval aastal 150 eurot. Lapse kooli minemisega on alati seotud kulutused. Ka ranitsatoetuse suurus ei sõltu lapsevanemate sissetulekutest, vaid on mõeldud kõigile linna elanikele, kellel on õigus seda saada.

Matusetoetus

Alates selle aasta jaanuarist on linnas kehtestatud ka matusetoetus. Kui varem maksis linn sel puhul lihtsalt ühekordset toetust, siis alates märtsist on see täiesti eraldiseisev ja perekonna sissetulekust mittesõltuv toetus. Matusetoetuse suurus on sel aastal 100 eurot.

Toetustega on ikka nii, et ühele tundub see olevat väike, teisele suur summa. Linnavalitsus ja linnavolikogu jälgivad hoolega, kuidas meie inimestel läheb, kuidas hakkama saadakse. Hoolimata materiaalselt keerulisest ajast, aitab eht-eestlaslik tublidus inimestel edasi liikuda. Omapoolse panuse paremaks toimetulekuks püüab toetustega anda ka linnavalitsus.

Viimased kümme aastat on näidanud, et inimeste elud, ühiskondlikud vajadused ja suhtumine muutuvad kiiremini kui ehk mõnekümne aasta eest. Seetõttu on oluline ka kõikvõimalike toetuste puhul silmas pidada aega ja ruumi, kus me linnana viibime. Vajadusel tuleb toetuste liike ja nende saamise korda muuta, parandada ja uuendada. Ikka selleks, et Jõgeva elanikul säiliks turvatunne. Väikelinnale on ju väärtuslik iga inimene.