Tartu hubane laululava Tähtveres mahutas lahedalt igal aastal vähenevate elujõuliste vabadusvõitlejate read. Paljud vabadusvõitlejate ühendused Eestimaal on oma tegevuse lõpetanud, sest II maailmasõjas osalenud lahkuvad üksteise järel manalateedele. Pääsukesed vidistasid laululava kaare kohal, puud seisid tuulevaikuses ja tuli rühkis mööda püramiidja tuletorni äärt tipu poole, kus jäi põlema.

Sõna võttis Enn Tarto, kes väitis, et vabadusvõitlus oli võitlus au eest. Ta lootis, et kunagi tunnustab ka Eesti valitsus Saksa poolel võidelnuid, kes lootsid, et Eestil õnnestub kahe anastaja suurriigi vahel jätkata iseseisvana. Leonhard Heikla märkis, et Riigikogu pole vabadusvõitlejaid tunnustanud, tuues põhjenduseks seiga, et see võib põhjustada erimeelsusi rahvuste vahel. Kardetakse ka lääneriikide vastuseisu. „Väikeriikidel on aeg jätta kartmine ja selgitada suurriikidele, mis põhjusel me nii käitusime," lõpetas ta. Gunnar Laev selgitas, et osalusest Saksa poolel peljati rääkida isegi koduseinte vahel. Täna on paljudes maades, kuhu sõjameestel õnnestus põgeneda, eesti vabadusvõitlejate organisatsioonid tegevuse lõpetanud. „Ei ole tark tegu organisatsiooni tegevust lõpetada, tuleks liituda naaberühendustega," pani ta ette. Ja teatas, et kaante vahele on jõudmas Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ajalugu käsitlev teos.

Elevust tekitas kaitseminister Mart Laari esinemine - tema nime ei olnud kokkutuleku kavas. Mart Laar väitis, et rahvas, kes ei võitle oma vabaduse eest, ei saa kunagi päris vabaks, sest satub uuesti ohtu. Ta rääkis, et 70 aastat tagasi toimusid Tähtveres verised lahingud kapten Talpaku partisanide ja punaväe vahel. Jüri Uluots kutsus eestlasi relvile, öeldes, et on aeg sissetungivale punaväele vastu astuda. Laar rõhutas, et võideldi Eesti, mitte Hitleri eest. Ja kuigi see võitlus lõppes kaotusega, oli see Eesti tulevikule äärmiselt oluline: tõestas, et Eesti ei saanud vabatahtlikult Nõukogude Liidu osaks. See innustas järgnevaid põlvkondi Eesti iseseisvust taastama. Tänu Emajõe, Sinimägede, Kautla lahingutele teati, et Eesti eest on võideldud. See kohustas jätkama. Kaitseminister ütles, et Eesti riigil on vabadusvõitlejate ees suur võlg. Ja et koalitsioonilepingus on punkt vabadusvõitluse tunnustamisest. Ta lubas, et teeb kõik endast sõltuva, et XX kokkutulekuks oleks see asi tehtud. Kaitseministri põhitöö on küll Eesti kaitsmine, kuid ajaloolasena lubas ta, et abistab Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ajaloo kokkupanemisel.

Publiku meeleolu hoidsid üleval Pärnu, Võru ja Tartu meeskoori laulud ja puhkpilliorkestri reipad lood. Sõdurisõprust kinnitas ühine lõuna hernesupi ja lihapirukaga. Üritus oli meeldejääv ja hästi korraldatud, ka ilm soosis kokkusaamist.